Oma tänase blogipostituse olen valinud teemal:
"Eesti Vabariigi Presidendi valimine."
Eesti Vabariigi Presidendi valimise põhilised protseduurireeglid on sätestatud ära Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahvis 79. Oma kirjutises ei hakkama ma tegema täielikku copy paste't EV Põhiseaduse vastavast paragrahvist ja sellest lähtuvalt Vabariigi Presidendi valimise seadusest. Siinkohal postitan eelpool mainitud seadusparagrahvi ja seaduse omapoolset nägemust (aluspõhjaks jätan hetkel kehtivad seadused ning nende paragrahvid. Muudan lihtsalt natuke sõnastust).
NB! Tegemist on ainult ühe lihtkodaniku arvamusega.
Põhiseadus.
§ 79. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul rahvahääletus.
(Põhjus selles, et väidetavalt valib rahvas omale 101 Riigikogu liiget. Seega peavad need saadikud ka esindama eeskujulikult oma valijaid.)
Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt neljandikul Riigikogu koosseisust.
(Seadus sätestab, et Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmis õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Arvan, et mida kõrgem on see protsendimäär, seda parem ja õiglasem Presidendi kandidaat üles seatakse)
Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt kolmkümmend viis aastat vana.
(Praegu on vanusemäär vähemalt 40 aastat. Ma arvan, et tänapäeval on juba 35. aastane kodanik Presidendi ametikoha vääriline.)
Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kolmeneljandikuline enamus. (Hetkel on kirjas 2/3-line enamus. 3/4-u on 75% seega on ka opositsioonil võimalus oma sõna sekka öelda. 2/3 ehk ca 67% annab koalitsioonile selgema eelise kokkuleppida, kellest saab uus EV President.) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kuulutab hetkel ametis olev President välja rahvahääletuse.
(Hetkel on kirjas, et vastaval juhul kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu. Valimiskogu miinuseks võib olla see, et valimiskogu liikmete otsused on mõne erakonna tagatubades ära otsustatud ning nad pole oma otsustes objektiivsed).
Kõik Presidendi kandidaadid on ülesseatud ühtses üleriigilises nimekirjas. Iga kohaliku omavalitsuse elanik saab valida samu kandidaate, sõltuma, millisesse kohaliku omavalitsuse allüksusesse ta on sissekirjutatud. Igal kodanikul on üks hääl.(Hetkel on kirjas:" Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik." Nagu eelpool mainisin, võib valimiskogu otsus olla poliitiliselt kallutatud. Kuna ka kohaliku omavalitsuse volikogu on poliitiliselt kallutatud.)
Hetkel ametis olev President esitab rahvahääletusele presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt 75% Riigikogu liikmel.
Rahvahääletusel valitakse Vabariigi President enamuse valijate häälteenamusega.
Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus.
Vabariigi Presidendi valimise seadus
1. § 1. Valimissüsteemi alused
(1) Vabariigi Presidendi valib Riigikogu. Kui Vabariigi President jääb Riigikogus valimata, valib presidendi rahvahääletus.
(2) Riigikogu liikmel on igas hääletusvoorus üks hääl. Samas on ka igal rahvahääletusel osalenud valijal üks hääl.
(3) Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel.
§ 2. Vabariigi Presidendi kandidaat
(1) Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 35 aastat vana.
(2) Vabariigi Presidendi kandidaadiks ei või üles seada isikut, kes on Vabariigi President teist ametiaega järjest.
(3) Vabariigi Presidendi kandidaadiks ei või üles seada tegevväelast.
§ 3. EV Presidendi korraline ja erakorraline valimine
(1) Vabariigi Presidendi korraline valimine toimub varemalt 60 ja hiljemalt 10 päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist.
(2) Vabariigi Presidendi erakorraline valimine Riigikogus toimub 14 päeva jooksul, arvates:
1) Vabariigi Presidendi volituste ennetähtaegse lõppemise päevast või
2) päevast, mil Riigikohus tunnistas Vabariigi Presidendi kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma, või
3) päevast, mil Vabariigi President jäi rahvahääletusel valimata.
(3) Vabariigi Presidendi valimine rahvahääletusel toimub ühe nädala jooksul, arvates Riigikogus kolmanda hääletusvooru toimumise päevast.
§ 4. Valimise korraldaja
Vabariigi Presidendi valimise korraldab Vabariigi Valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon).
§ 5. Valimiskulud
Vabariigi Presidendi valimise korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest.
HÄÄLETAMISE KORRALDAMINE § 6.
(1) Riigikogu istungit Vabariigi Presidendi valimisel juhatab Riigikogu esimees või aseesimees.
(2) Riigikogu istungit ei või juhatada Vabariigi Presidendi kandidaat ega Riigikogu esimees või aseesimees, kui ta täidab ajutiselt Vabariigi Presidendi ülesandeid. Kui Riigikogu esimees ja aseesimehed on Vabariigi Presidendi kandidaadid, juhatab Riigikogu istungit vanim kohalolev Riigikogu liige.
§ 7. Hääletamise väljakuulutamine
(1) Enne hääletamise väljakuulutamist tutvustab valimiskomisjoni esimees Riigikogu liikmetele hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda.
(2) Riigikogu liikmel on õigus esitada valimiskomisjoni esimehele küsimusi hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korra kohta.
(3) Valimiskomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle.
(4) Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja.
§ 8. Hääletamissedel
(1) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed tähestikulises järjestuses.
(2) Hääletamissedeli vormi kehtestab valimiskomisjon.
§ 9. Hääletamise kord
(1) Valimiskomisjon annab Riigikogu liikmele ja väljastab rahvahääletusele saadetavatele sedelitele valimiskomisjoni pitsati jäljendiga hääletamissedeli ja ümbriku. Sedel antakse nimekirja alusel isikut tõendava dokumendi esitamisel. Sedeli saamise kohta annab Riigikogu liige või rahvahääletusel osalenud valija allkirja.
(2) Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Riigikogu liige või rahvahääletusel osalenud valija märgib sedelil lahtrisse risti selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletamissedelile on kantud ainult ühe kandidaadi nimi, märgib Riigikogu liige või rahvahääletusel osalev valija sedelil lahtrisse risti sel juhul, kui ta hääletab kandidaadi poolt.
(3) Pärast sedeli täitmist paneb hääletaja sedeli ümbrikusse ja annab selle valimiskomisjonile või valimisjaoskonna töötajale, kes paneb ümbrikule valimiskomisjoni pitsati jäljendi. Seejärel laseb hääletaja ümbriku valimiskasti.
(4) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on Riigikogu liikmel või rahvahääletusel osalenud valijal õigus rikutud sedeli tagastamise korral saada valimiskomisjonilt või valimisjaoskonna töötajalt uus sedel, mille kohta tehakse nimekirja märge.
(5) Istungi juhataja kuulutab hääletamise lõppenuks üks tund pärast hääletamise väljakuulutamist.
§ 10. Protestid hääletamise korra rikkumise kohta
(1) Enne häälte lugemist on Riigikogu liikmel või rahvahääletusel osalenud valijal õigus esitada valimiskomisjonile või valimisjaoskonnale kirjalik protest hääletamise korra rikkumise kohta.
(2) Valimiskomisjon vaatab protesti pärast hääletamise lõppemist läbi, võtab vastu motiveeritud otsuse ja teeb selle teatavaks. Kui hääletamise korda on rikutud oluliselt, korraldab valimiskomisjon kordushääletuse. Kehtib ainult Riigikogus toimunud hääletuse korral.
§ 11. Hääletamistulemuse kindlakstegemine
(1) Valimiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist ja protestide lahendamist.
(2) Valimiskomisjon teeb kindlaks:
1) Riigikogu liikmete või rahvahääletusel osalenud valijate nimekirja järgi valijate arvu ja neist hääletamissedeli saanute arvu;
2) valimiskastis olevate sedelite alusel hääletamisest osavõtnud valijate arvu;
3) kehtetute hääletamissedelite arvu;
4) nende hääletamissedelite arvu, millel ei ole märgitud risti ühtegi lahtrisse;
5) Vabariigi Presidendi igale kandidaadile antud häälte arvu.
(3) Kehtetu on hääletamissedel:
1) millel on rist märgitud rohkem kui ühte lahtrisse;
2) millel või mille ümbrikul puudub valimiskomisjoni pitsati jäljend.
(4) Hääletamistulemuse teeb teatavaks valimiskomisjoni esimees.
§ 12. Protestid hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta
(1) Enne valimistulemuse kindlakstegemist on Riigikogu liikmel õigus esitada kirjalik protest hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta.
(2) Valimiskomisjon vaatab protesti pärast häälte lugemist läbi, võtab vastu motiveeritud otsuse ja teeb selle teatavaks. Kui hääletamistulemuse kindlakstegemise korda on rikutud, loeb valimiskomisjon hääled uuesti.
§ 13. Valimistulemuse kindlakstegemine
(1) Valimistulemuse kindlakstegemiseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja.
(2) Valimistulemuse kohta võtab valimiskomisjon vastu otsuse, mis jõustub allakirjutamisega. Otsuse teeb valimiskomisjoni esimees teatavaks kohe pärast selle jõustumist.
4VABARIIGI PRESIDENDI VALIMINE RIIGIKOGUS § 14.
Vabariigi Presidendi valimiseks kutsub Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt neljandiku Riigikogu koosseisu ettepanekul kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu või Riigikogu täiendava istungi. Enne Riigikogu kokkukutsumist kuulab Riigikogu esimees ära valimiskomisjoni arvamuse.
§ 15. Kandidaatide ülesseadmine, registreerimiseks esitamine ja registreerimine esimeseks hääletusvooruks
(1) Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt neljandikul Riigikogu koosseisust.
(2) Riigikogu liige võib olla ainult ühe kandidaadi ülesseadjaks.
(3) Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab neljandal päeval kell 9.00 ja lõpeb teisel päeval kell 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva.
(4) Kandidaadi registreerimiseks esitavad ülesseadjad valimiskomisjonile esildise, mis sisaldab:
1) kandidaadi ees- ja perekonnanime;
2) kandidaadi sünniaasta, -kuu ja -päeva;
3) ülesseadjate nimed ja allkirjad;
4) esildise koostamise kuupäeva.
(5) Ülesseadjad lisavad esildisele:
1) kandidaadi omakäelise, kuupäeva ja allkirjaga nõusoleku kandideerida Vabariigi Presidendiks ning kinnituse, et ta vastab Vabariigi Presidendi kandidaadile esitatavatele seadusega sätestatud nõuetele;
2) kandidaadi omakäelise, kuupäeva ja allkirjaga süümevande või süümevande varem vastuvõtnud ametiasutuse teatise, millest nähtub, kellele, millega seoses ja millal on kandidaat vande andnud;
3) dokumendid, mis tõendavad, et kandidaat on sünnilt Eesti kodanik.
(6) Kandidaadi registreerimiseks nõutavad dokumendid esitab valimiskomisjonile üks kandidaadi ülesseadjatest.
(7) Kui kandidaadi registreerimiseks esitamisel puudub osa nõutavaid dokumente või neis on vigu, teeb dokumentide vastuvõtja kandidaadi registreerimiseks esitajale ettepaneku nõutavad dokumendid esitada või vead enne registreerimisaja lõppu parandada. Esitatud dokumendid tagastatakse. Nende kättesaamise kohta annab registreerimiseks esitaja allkirja. Kui dokumendid esitatakse uuesti, loetakse need esmakordselt esitatuks ja võetakse arvele nende uuesti esitamise kuupäeva ja kellaajaga.
(8) Valimiskomisjon registreerib nõuetekohaselt esitatud kandidaadid järgmisel päeval pärast kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaja lõppemist.
(9) Kandidaadid registreeritakse nende registreerimiseks esitamise järjekorras.
(10) Pärast kandidaatide registreerimist ei või hääletamissedelile kantavate kandidaatide nimekirjas teha muudatusi, välja arvatud kandidaadi surma korral või kui esitatakse dokument, mis tõendab, et mõni kandidaat ei vasta käesoleva seaduse paragrahvis 2 nimetatud nõuetele.
§ 16. Esimene hääletusvoor
(1) Esimeseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile selleks vooruks registreeritud kandidaatide nimed.
(2) Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kolmeneljandikuline enamus.
(3) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval teine hääletusvoor.
(4) Vabariigi Presidendi valimise teise hääletusvooru algusaja teatab istungi juhataja Riigikogu liikmetele kohe pärast esimese hääletusvooru valimistulemuse teatavakstegemist.
§ 17. Kandidaatide ülesseadmine, registreerimiseks esitamine ja registreerimine teiseks hääletusvooruks
(1) Teiseks hääletusvooruks toimub kandidaatide uus ülesseadmine, registreerimiseks esitamine ja registreerimine vastavalt käesoleva seaduse paragrahvi 15 lõigetele 1, 2, 4–7, 9 ja 10. Esimeseks vooruks registreeritud kandidaadi registreerimiseks esitamise korral ei ole vaja esildisele lisada käesoleva seaduse paragrahvi 15 lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumente.
(2) Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab neli tundi ja lõpeb kaks tundi enne teise hääletusvooru algust.
(3) Valimiskomisjon registreerib nõuetekohaselt esitatud kandidaadid enne teise hääletusvooru algust.
§ 18. Teine hääletusvoor
(1) Teiseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile selleks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed.
(2) Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kolmeneljandikuline enamus.
(3) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval kolmas hääletusvoor.
(4) Vabariigi Presidendi valimise kolmanda hääletusvooru algusaja teatab istungi juhataja Riigikogu liikmetele kohe pärast teise hääletusvooru valimistulemuse teatavakstegemist.
§ 19. Kolmas hääletusvoor
(1) Kolmandaks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile kahe teises voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaadi nimed. Kui teises hääletusvoorus saab vähemalt kaks kandidaati võrdse arvu hääli, kantakse hääletamissedelile vanema kandidaadi nimi või vanemate kandidaatide nimed. Kui teises hääletusvoorus kandideerib ainult üks kandidaat ja ta ei saa nõutavat häälteenamust, kantakse hääletamissedelile ainult tema nimi.
(2) Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kolmeneljandikuline enamus.
(3) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, kuulutab hetkel ametis olev President välja rahvahääletuse.
VABARIIGI PRESIDENDI VALIMINE RAHVAHÄÄLETUSEL § 20.
Hetkel ametis olev Vabariigi President kuulutab välja rahvahääletuse hiljemalt ühe nädala jooksul pärast kolmandat hääletusvooru Riigikogus, tehes teatavaks rahvahääletuse aja. Enne, kui hetkel ametis olev president kuulutab välja rahvahääletuse kuulab Riigikogu esimees ja hetkel ametis olev president ära valimiskomisjoni arvamuse.
§ 21. Rahvahääletusel osalemine
(1) Rahvahääletusel saab osaleda valija vastavalt sissekirjutisele ja vastavas kohalikus omavalitsuses asuvas valimisjaoskonnas.
(2) Rahvahääletusel osalevad valijad on otsuse langetamisel vabad.
(3) Igal rahvahääletusel osalenud valijal on üks hääl.
(4) Rahvahääletusel osalenud valija peab olema vähemalt 18. aastane süüvõimeline Eestisse sissekirjutatud kodanik.
§ 22. Vabariigi Presidendi ametisseastumine
(1) Korraliselt valitud uus Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega esimesel Riigikogu istungil, mis järgneb Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemise päevale.
(2) Erakorraliselt valitud uus Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega esimesel Riigikogu istungil, mis järgneb Vabariigi Presidendi valimise päevale.
NB! Antud postituses võib esineda ka kirjavigu. Tegemist ei ole avaliku - ega ametliku arvamusega!
