Sallivus!

Miks Eesti riigis räägitakse sallivusest inimeste poolt, kes ise on sallimatud?
Mis on sallimatus?
Kas sallimatus on see, kui mõeldakse oma peaga?
Kas sallimatus on see, kui kaitstakse normaalset, bioloogilist ja füsioloogilist inimeste vahelist omapära? (Näiteks bioloogiliselt, füsioloogiliselt on inimene loodud mees- ja naissooks).
Kas sallimatus on see, kui inimest vihastab see, et võõraste abistamiseks poevad valitsustegelased nahast välja? Samas oma kodanikud on jäänud tahaplaanile.
Kas sallimatus on see, et eestlane näeb pagulastes ohtu? Probleemid on ju selgelt nähtavad. Pagulastel tekivad Eestis keelebarjäärid, nad ei pruugi kohaneda siinse elu-olu ning hakkama saamisega. Soomet, Rootsit jms riike külastades on selgelt näha, kuidas paljud pagulased "elavad". Osad nendest kerjavad tänavatel, käivad pättusi tegemas jne, samas küsivad riigilt veel igasugu toetusi, abirahasid jne. Kas kartus selliste inimeste ees on ikka sallimatus?
Mis on sallivus?
Kas sallivus ei ole mitte see, et arvestatakse ka teiste inimeste arvamustega? Kas sallivus pole mitte see, et valitsuses ja riigikogus osatakse oma otsuseid argumenteerida ning lahti seletada, mitte kasutada selleks jõudu ja oma arvamuste peale surumist. Kas sallivus pole mitte see, et EV  Valitsus peab tegelema oma põhilise tööülesandega ehk siin elavate kodanike heaolu, turvalisuse jne tõstmisega? Kas sallivus ikka on see, kui pidevalt räägitakse sallivusest, aga ise ollakse sallimatud? Mulle tundub, et riigis ei räägita sallivusest ega sallimatusest vaid pead tõstab demagoogia. Ehk kõige ehtsam poliitiline mõjutamine ning lollitamine.

Pagulaspoliitika läbi Riigikantselei silmade.

Pagulaspoliitika läbi Riigikantselei silmade. Minu postkasti potsatas Riigikantseleilt selline kiri:



"Kõnealused Euroopa Komisjoni ettepanekud puudutavad mitte laiemas mõttes immigrante, vaid isikuid, kelle puhul on tuvastatud selge vajadus rahvusvahelise kaitse järele, st põhjendatud tagakiusukartus rassi, usu, rahvuse, ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitilise meelsuse alusel ning kes on seetõttu sunnitud olnud oma kodumaalt lahkuma.


Rändeprobleem on väga mitmetahuline ning eeldab Euroopa Liidu riikidelt ühtset ning järjepidevat tegevust. Probleemi lahendamisel tuleb loomulikult keskenduda eeskätt algpõhjustele ning tagada abi ka surve all kannatavates riikides kohapeal, ent paraku on olukord tõsine ning tegeleda tuleb ka tagajärgede leevendamisega.


Komisjoni ettepanekutega, mida Euroopa Liidu tasandil hetkel menetletakse, ärgitatakse Euroopa Liidu liikmesriike osalema pagulaste ümberasustamise ja ümberpaigutamise programmides. Ümberasustamiskava näeb ette 20 000 juba ÜRO poolt pagulastena tunnustatud kolmandates riikides asuvates põgenikelaagrites viibiva isiku laialijagamist EL liikmesriikide vahel. Ümberpaigutamisplaan hõlmab 40 000 Itaaliasse ja Kreekasse saabunud ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ümberjagamist EL liikmesriikide vahel.


Euroopa Liidu liikmesriigid on tänaseks jõudnud kokkuleppele, et kõik riigid panustavad programmidesse vastavalt oma võimalustele.


Ülalmainitud programmide valguses on kaks stsenaariumi, milliseks vastuvõtuprotseduur kujuneb. Kui Eestisse saabuvad juba pagulasstaatust omavad isikud, siis suunatakse ta elama kohalikesse omavalitsustesse. Talle tagatakse tugi eluruumi üürimisel, eesti keele õpe ja hädavajalik tõlketeenus. Tal on õigus saada abi nagu igal Eesti elanikul: riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja tööturutoetust, sotsiaaltoetusi, tervishoiuteenuseid. Tal on õigus Eestis töötada, õigus tööturuteenustele ja -toetustele Eesti alalise elanikuga samadel alustel. Töötukassa poolt koostatakse individuaalne tööotsimise plaan.


Kui Eestisse saabunud isik alles taotleb rahvusvahelist kaitset, siis paigutatakse ta menetluse ajaks majutuskeskusesse. Majutuskeskuse poolt korraldatakse talle: majutamine, rahalise toetus maksmine toimetulekupiiri ulatuses (2015. aastal 90 eurot kuus), esmavajalike riiete ja muu vajalikuga varustamine, tervisekontroll ja juurdepääs tervishoiuteenustele, eesti keele õpe ja hädavajalik tõlketeenus, transporditeenus menetlustoimingutele. Kui rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldatakse ja taotleja saab elamisloa, hakkavad talle kehtima eelnevas lõigus kirjeldatud tingimused. Kui varjupaigataotleja töötab või tal on mingi muu rahaline sissetulek, talle toetust ei maksta.


Pagulaste edasise käekäigu puhul on võtmeküsimiseks nende edukas ja sujuv lõimimine Eesti ühiskonda. Oluline tagada pagulastele vajalik keeleõpe, teadmised siinsest ühiskondlikust korraldusest ning pakkuda abi töö leidmisel."

12.07.15 kella 15:00 paiku täiendan antud kirjutist. Valitsuse kodulehel olid üleval ka sellised mõisted:

Mõned mõisted valitsuse kodulehelt:

Põgenik
Põgenik on üldtermin kõigi kohta, kes on põgenenud päritoluriigist olenemata põhjustest, sealhulgas majandusmigrandid. Näiteks kui saabub paaditäis põgenikke, võivad need inimesed kuuluda erinevatesse gruppidesse (majandusmigrandid, tagakiusatud jne).

Varjupaigataotleja
Varjupaigataotleja on ainult see põgenik, kes on varjupaigataotluse esitanud ning ta ei ole veel tunnustatud pagulane.

Pagulane
Pagulane on isik, kelle kaitsevajadus on tuvastatud. See tähendab, et tal on põhjendatud tagakiusukartus rassi, usu, rahvuse, ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitilise meelsuse alusel ning talle on antud kaitse 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel.

Täiendava kaitse saaja
Täiendava kaitse saanud isik on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle väljasaatmine või kodumaale tagasisaatmine võib talle kaasa tuua tõsise ohu (näiteks surmanuhtlus, piinamine, muu ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine ja karistamine, rahvusvaheline või riigisisene relvakonflikt).

Rahvusvahelise kaitse saaja
Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, kes on tunnistatud pagulaseks või täiendava kaitse saajaks ja kellele on antud teises riigis elamisluba.

Samas öeldi Presidendi Kantselei poolt, et pagulastele kehtivad kõik Eesti seadused. Ühesõnaga saan aru, et pagulaste puhul erikohtlemist ei rakendata. Iseasi on see, kui suures mahus pagulasi vastu võetakse ning mis on tegelikult nende eesmärk Eesti riigis.

13.07.15 kella 17:10 paiku täiendan antud trükist.  Riigikantseleilt sai küsitud, et kui suures mahus pagulasi Eestisse vastu võetakse. Vastus tuli selline:

"Kui peate silmas EL ümberasustamis- ja ümberpaigutamise programmide raames vastuvõetavaid pagulasi, siis paraku pole lõplik number iga liikmesriigi kohta veel kinnitatud. Kõigi eelduste kohaselt saavutatakse numbrite osas kokkulepe järgmisel nädalal (20.07) toimuval EL siseministrite ametlikul kohtumisel.

Eesti on seisukohal, et mainitud programmide raames vastuvõetavate pagulaste arv peab olema kooskõlas riigi rahvastiku ja majanduse osakaaluga Euroopa Liidus. Vastavatest proportsioonidest oleme seni läbirääkimistel lähtunud ning need vastavad ka Eesti reaalsele võimekusele. "
Kuna mulle meeldib asjadega tegeleda sügavuti, siis täiendan seda postitust 18.07.15, kella 6:10 paiku, varahommikul, Euroopa Liidu Maja seisukohtadega:
"Altpoolt leiate vastused teie küsimustele.



1)      Rände osas annab hea pildi Statistikaameti ülevaade: http://www.stat.ee/90664

Spetsiifiliselt asüülitaotluste statistika kogu euroopa osas (s.h. Eesti) leiate Eurostati kodulehelt: http://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/6827382/3-12052015-AP-EN.pdf/6733f080-c072-4bf5-91fc-f591abf28176



2)      Euroopa Liit ei sunni Eestit pagulasi vastu võtma. Palju on juttu olnud Euroopa Komisjoni ettepanekust põgenike ümberpaigutamise kohta Euroopa Liidus, kus oli sees kohustuslikkuse aspekt, kuid see ettepanek ei leidnud heakskiitu Euroopa Liidu Ülemkogul. Ülemkogul otsustati, et riigid võtavad vabatahtlikult vastu pagulasi vastavalt oma võimetele. Lähemalt saab infot siit: https://valitsus.ee/et/pagulased



3)      Pagulaste kohtlemine ja neile antavad hüved ei ole reguleeritud Euroopa Liidu tasemel ja seega on konkreetse liikmesriigi otsustada. Selles küsimuses soovitame pöörduda Siseministeeriumi poole.

 Vabandan, et vastus on viibinud ja loodan, et sellest infost oli abi."

Nagu eelpool saadud vastustest selgub, ei sunni Euroopa Liit Eestit vastu võtmaks pagulasi. Selle loogika alusel võib oletada, et EV  Valitsus on ise nõustunud pagulaste sisserände positiivse saldoga, aga kindlat sundi Euroopa Liidu poolt ei ole. Pigem olen arvamusel, et hästi läbikaalutletud diplomaatia tulemusena oli Eesti Vabariigi Valitsusel võimalus ka pagulaste Eestisse sisserändele öelda: "Ei!".

Praegu Eestis valitsevat pagulaste teemalist õhustikku vaadates, ei ole vast tõesti otstarbekas Eestisse pagulasi sisse tuua. Seda põhjusel, et nende ühiskonda "sisse sulandumine" oleks äärmiselt keerukas. Põhjendan ka ära. Miks olen võtnud sellise seisukoha.
1. Pagulastele riigikeele õpetamine on ressursimahukas protseduur.
2. Paljud inimesed on sellele otsusele vastu. Kuigi sissetoodavate pagulaste arv ei tohiks olla väga suur.
3. Enne, kui hakatakse abistama teiste riikide kodanikke, tuleb oma riigi sisepoliitika viia kooskõlla rahva ootustele.
4. Valitsus ei tea veel isegi, kas pagulaste sisseränne ulatub tuhandetesse inimestesse või kogu pagulaste sisseränne piirdub 100 kuni 200 inimesega.
5. Praegust Eestis valitsevat õhustikku vaadates, ei ole otstarbekas ka pagulaste enda turvalisuse pärast neid riiki sisse tuua. Nende ühiskonda "sissesulatamine" läheb lihtsalt liiga kulukaks.


20.07.15, kella 6:45 paiku, täiendan antud trükist oma lisamõtetega.
Mõtted siis sellised:
"Pagulastega on asi palju lihtsam, kui oletused käivad.
1. Enne, kui pagulane võetakse EL kodanikuks ehk saab vastava isikut tõendava dokumendi, peab ta läbima nn kadalipu, mis iga ELi liikmesriik on seadnud. Enne, kui vastava riigi pass või ID-kaart väljastatakse.
2. Kui Eestis  kehtivad reakodanikule paljud nn kontrollmehhanismid. Kehtivad need ka pagulastele.
3. Kui Eesti kõrgkoolides; rakenduskõrgkoolides; riigikaitselistes kõrg- ning kutsekoolides kehtivad tingimused, kus tuleb läbida teatud arv AP-sid positiivsel tasandil või kool positiivse hindega lõpetada. Või muidu tuleb koolituskulud tagastada. Saab seda mõtet ja ideed laiendada ka pagulaste keeleõppesse. Kui riigikeelt teatud tasemel, näiteks B2 tasemel, ära ei soorita. Tuleb koolituskulud vastava hinnagraafiku alusel tagastada.
4. Abitoetusi ei saa, kui tööd ei tee (näiteks lihtsamad heakorratööd) jne.
5. Kuna Eestis on toimetulekutoetus alla igat arvestust. Ei usu mina, et pagulastel oleks väga suur huvi Eesti riigi vastu. Eriti olukorras, kus ainuüksi riigikeel on võõramaalasele peaaegu ületamatu katsumus."
22.07.15, kella 22:55 paiku lisan juurde uue punkti.
6. Kui pagulane ei saa Eestis hakkama siinsete heade tavade ja kommete aksepteerimisega. Saab ta ka riigist välja saata. Kokkulepe oli ELi siseministrite vahel, et Eesti võtab vastu alla 200 pagulase. Kui antud kokkulepe ei sisalda lisa klausleid, siis ma arvan, et väljasaadetud pagulast ei asendata uue pagulasega. Seega võib pagulaste arv tulla väiksem, kui ELi siseministrid kokkuleppisid.

22.07.15, kella 19:10 paiku uuendan antud postitust Siseministeeriumi siseturvalisuse pressinõuniku T.V.-i seisukohaga, mis puudutab riiki toodavaid pagulasi:

"Brüsselis kokku lepitud Itaalia ja Kreeka abistamine sealt pagulaste ümberpaigutamisega on ühekordne projekt kestvusega 2 aastat.

Eestisse saabuvad isikud saavad rahvusvahelise kaitse, ümberpaigutamine puudutab ainult isikuid kellel on reaalne vajadus rahvusvahelise kaitse ette.

Pagulasi elamis- ja elatustingimusi puudutavate küsimustega peate pöörduma sotsiaalministeeriumi poole, sest need küsimused puudutavad nende valitsemisala."

10.09.15 täiendan oma blogipostitust Sotsiaalministeeriumi seisukohtadega.
Samas mainin ette ära, et  oma küsimustega pöördusin Sotsiaalministeeriumi poole 23.07.15, aga vastus tuli alles augustikuu lõpus.
Sotsiaalministeeriumi vastus on selline:

"

 Pöördusite meie poole varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõttu puudutavate küsimustega. Vastame esitatud küsimustele allpool.

1. Kui suur on pagulastele antav elatusraha kuus?

                                            

Majutuskeskuses elavatele varjupaigataotlejatele makstav rahaline toetus on võrdne kehtiva minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuva toimetulekupiiriga. 2015. a on toetuse suurus90 €/kuus, alates 2016. a 130 €/kuus. Toetust makstakse vajaduspõhiselt, kui varjupaigataotleja töötab, talle rahalist toetust ei maksta. Samuti ei maksta rahalist toetust juhul, kui varjupaigataotlejaon taotlenud loa elamiseks väljaspool majutuskeskust põhjendusega, et tal endal on piisavalt rahalisi vahendeid või tagab tema ülalpidamise Eestis seaduslikult elav isik.

Rahvusvahelise kaitse saajatele –välismaalastele, keda on tunnustatud pagulasena või kellele on antud täiendav kaitse –eraldi suunatud rahalist toetust ei ole. Neil on võimalik samadel alustel teiste alaliste elanikega taotleda toimetulekutoetust. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise põhimõtetega on võimalik tutvuda Sotsiaalministeeriumi kodulehel https://www.sm.ee/et/muud-toetused-ja-teenused

2. Kus hakkavad pagulased elama ja kas nende üürirahad ja elamispindade kommunaalmaksed maksab riik kinni?Kas pagulased peavad ka ise mõned ülalpidamiskulud kinni maksma oma vahenditest? Kui pikka aega jäävad pagulased riigi ülalpidamisele?

Ümberasustamiseja ümberpaigutamise kaudu järgmise kahe aasta jooksul vastu võetavad pagulased paigutatakse elama Eesti erinevatesse piirkondadesse. Elukohtade valikul arvestatakse reaalseid töötamise võimalusi, samuti juurdepääsu haridusele ja avalikele teenustele. Riigi pool kaetakse eluruumi üürisuhte alustamisega seotud kulud. Edasised üüri-ja kommunaalkulud kaetakse vajaduspõhiselt, st et hinnatakseinimese sissetulekuid. Piisava sissetuleku puudumisel on tal võimalik taotleda toimetulekutoetust.

3. Kas pagulasi on võimalik rakendada ka mõningate tööde peale (näiteks heakorratööd, lihtsamad remonttööd jne), et nad ei jääks ainult Eesti maksumaksja rahakoti peale elama?

Pagulastel on õigus Eestis töötada. Eesmärgiks on seatud pagulaste võimalikult kiire suunamine tööturule. Seniste kogemuste põhjal võib ütelda, et pagulased soovivad tööle asuda, neil on valmisolek asuda tööle ka vähem tasustatud töökohtadele, sageli ka töökohtadele, mis on vähemnõudlikumad, kui nende varasem haridus või ettevalmistus eeldaks.

4. Kui suur on tegelik Euroopa Liidu "abiraha", mis "kulutatakse" pagulaste peale Eesti riigis?

Euroopa Liit toetab liikmesriike ümberasustamise ja ümberpaigutamise kaudu vastuvõetavate pagulaste vastuvõtmisel 6000 € ühe inimese kohta.

Nimetatud vahenditele lisaks toetatakse varjupaigavaldkonda Varjupaiga-, Rände-ja Integratsioonifondi kaudu. Fondi kohta leiab enam informatsiooni Siseministeeriumi kodulehelt https://www.siseministeerium.ee/et/tegevusvaldkonnad/valisvahendid/varjupaiga-rande-ja-integratsioonifond

5. Kuidas on korraldatud pagulastele riigikeele õpe ja kui palju see Eesti maksumaksjale maksab?

Pagulaste keeleõpe on korraldatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel. Keeleõpe on pagulastele tasuta. Pagulasele võimaldatakse eesti keele õpet kuni kahe aasta vältel alates rahvusvahelise kaitse saamisest. 2015. a kehtiva määra alusel kaetakse kulud keeleõppele kuni 1080 € ulatuses. Hetkel tagab pagulastele keeleõppe võimalused Hoolekandeteenused AS, kellega on Sotsiaalministeeriumil sõlmitud haldusleping. Pagulased osalevad keelekoolide poolt pakutavatele eesti keele kursustel.

Teavet pagulaste vastuvõtmise kohta leiate ka kodulehelt www.valitsus.ee/pagulased"

Seega nüüd saan selle blogipostituse lukku panna. Lõpetuseks nii palju, et Eesti riigi tüüri juures olevad inimesed peavad eelkõige oma riigi kodanike heaolu eest hea seisma. Mitte ainult genereerima, kuidas oma sooja töökohta hoida ja kuidas võimust kahe käega kinni hoida.

Selline sai seekord siis minupoolne arvamus.