Igal medalil oma lugu

Kindlasti on meil kõigil elus hetki, mida tasub meenutada. Siinkohal jutustan oma väikesed lood, kuidas üks või teine spordiüritus muutis minu maailmapilti avaramaks. Kindlasti ei ole siin kõiki võistlusi ära kirjeldatud. Aga nii mõndagi huvitavat ikka leidub, mida jutustada:

14.09.14 toimus Tallinna SEB poolmaraton. Täpsemalt, siis 21,1km jooks. See üritus oli äärmiselt põnev  sellepärast, et sellel üritusel tegin algust oma väikese kampaaniaga: "Alkohol? Avalikus kohas? NB! Unusta ära!".
Eesmärk oli tõmmata tähelepanu Eesti ühiskonnas pead tõstnud alkoholismi paharetile. Idee sündis sellest, et sport ja alkohol on vastandid. Üks on erguti, teine uimasti. Ei ole kursis, kas antud ideega on ka varem siin Maarjamaal algust tehtud, aga see oli äärmiselt põnev ettevõtmine ühe lihtkodaniku jaoks. Kui antud mõttega lagedale tulin, siis laideti küll see osade kodanike poolt maha, et ega see jooksmine ei muuda midagi. Osaliselt on selles jutus ka tõde, kuna sport oli selle idee üks komponente, lisaks veel muud tegevused, nagu näiteks selle teemalised kirjad rahvaisandatele, siis facebook.com-is algatatud kommuun: "Vabane sõltuvusest" jne. Võib öelda, et oli mõte, millele järgnes ka huvitav ja natuke võõrastav teostus. 
Samas, mis eristab mind teistest. Kindlasti see, et minul sponsoreid ei ole. Teen kõike oma rahakoti peal ning oma heast tahtest. Samas on paljudel teistel, kes mõne nn " heategevusega" tegelevad, omad sponsorid ning oma finantseering olematu. :

 Elva mäejooks. Sai spetsiaalselt rongiga antud võistluspäeval sõidetud Elvasse, et maha jooksta üks 3km jooks mäest üles ja mäest alla. Rongi pealt maha tulles sadas ka Elvas vihma, mis jooksu ajal jäi küll üle, aga peale võistlust poodi jõudes tulistas taevas korralikke vihmapiisku alla. Sellel võistlusel võistles ca 78 osalejat, minu finišikoht jäi seal esimese 40 hulka.:

 15.06.14 toimus Narvas energia jooks, mis oli ühtlasi ka minu esimene poolmaraton aastal 2014. Kuna rahakotis haigutas tühjus, otsustasin selles jooksus kaasa lüüa niisama kiibitsejana. Ühesõnaga jooksus aega kirja ei saanud, aga sain tunnetada ära, kui kerge või raske on jalgu vuristada tervelt üle 20km. Selle üritusega tekkis nn veremaik suhu ning peale seda päeva alustasin tõsisemalt jooksuspordiga.  :

 Paide- Türi rahvajooks. Seda üritust pean kõige õnnestunumaks, sest 13,6km läbimiseks kulus ca 1h4min. Lisaks medalile nurusin endale ka ühe väikese karika. Ka sellel üritusepäeval jätkasin oma algatuslikku kampaaniat: "Alkohol? Avalikus kohas? NB! Unusta ära!". Ühtlasi antud jooksuürituselt sain ka infot Stockholmi tunneli jooksu kohta, mis oli hetkeseisuga minu kõige viimane võistlus.:

 Jooks ümber Pühajärve. Selle võistluse alguses paistis paistis ilm olevat liiga palav. Ma arvan, et ma ei eksi, kui väidan, et ilm oli üle 26 soojakraadi. Järgmisel päeval toimus ka väike triatlon, kus võttis osa minu tuttav, kellega koos oleme käinud õige mitmel võistlusel. Selle ürituse raames õnnestus ka väikestviisi tuttavaks saada ühe naisterahvaga, kelle kaudu õnnestus siis mul ka Saaremaal kolm päeva oma koibi liigutada.:

 Rakvere ööjooksuga on oma lugu. Samal päeval toimus ka Paides arvamusfestival. Enne seda spordiüritust sõitsin Paidesse kiikama palju kiidetud arvamusfestivali. Aega nappis tõsiselt ning Paides sain olla kohal vähem kui tund aega. Samas üht-teist informatsiooni kildu oli võimalik ikka kõrvataha toppida. Ühtlasi oli Rakvere ööjooks ka minu kõige õnnestunum 21,1km, kus sain ajaks 1h 43min ning mõned sekundid peale.:

 Jüri Ratase jalgrattavõistlust sai pidada heaks ürituseks, kuna sellele üritusele ei pidanud oma kaukast pappi letti laduma. Samas ei saa nuriseda ka peale võistlust pakutava nänni üle. Nänni oli korralikult ning kusjuures ka pakendid korralikud. Peale seda võistlust toimus järgmisel päeval Pärnus kahe silla jooks. Kuhu oli plaan kohale minna, aga kuna sama päeva õhtul (rattavõistluse päeva) sõitsime koos sõbraga Lohusalu sadamasse Marko Matvere kontserti kuulama. Seal kontserdil toimunud sündmused on juba omaette teema ning seiklus.:

 Kõva mehe jooksul tuli võidelda oma hirmudega ning õppima neid ületada. Minu kõige suuremaks hirmuks said veetakistused. Seda põhjusel, et ujuda oskan ainult vene kirvest. Lisaks veetakistusele tuli ületada ka seinast üles ronimise, võrgust üles ronimise, okastraadi alt roomamise jne takistusi. Igati põnev ja raske rada, aga asi oli jällegi väärt seda katsetada ning oma võimeid testida.:

 Stockholmi tunneli jooks toimus 22.11.14. Sellele üritusele sõitis Eestist kohale kuskil 88 spordisõpra. Kogu üritusest võttis osa üle 33000 spordifanati (jooksjad ja kepikõndijad). Võimas tunne, kui pead tuhandete ja tuhandete inimestega jõudu katsuma. Enda koha kohta ei saa ka 10km distantsil nuriseda. Oli küll tagasihoidlik 3640-s koht, samas ei ole see ka kõige hullem saavutus. Lisaks osavõtumedalile said kõik osalejad ka kollase helkurvesti ning kollased kindad. Seda vesti võib kanda uhkusega, sest õues läheb vara pimedaks ning helkurvest aitab autojuhtidele olla nähtav.: