Nüüd, kus Riigikogu valimised on lõppenud. Avalikustan ka omapoolse arvamuse nendest valimistest. Aastal 2014 sai alustatud oma tööde-tegemistega, kuna see aasta oli küllaltki õnnestunud aasta. Tekkis idee osa võtta ka 2015.a. Riigikogu valimistest. Paraku oli kampaania eelarve ainult (täpsustatud andmetel) 25,5€. Seega ei saa loota eriti ohtrat häältesaaki, aga ei saa ka otseselt nuriseda, sest ajakirjanduses ei avalikustatud ühtegi minu mõtet; Delfi vabas mikrofonis oma seisukohti ei jõudnud ajaliselt esitleda; juba enne Erakond Eestimaa Rohelised´ga liitudes tehti see otsus maatasa, paraku oli see ainuke variant, et üldse nendest valimistest osavõtta. Peab tõdema tõsiasja, et valimiste raames pildile saamiseks, määrab suuresti ka erakondlik kuuluvus. Isegi olukorras, kus sa ei nõustu iga seisukohaga, millega erakond lagedale tuleb. Inimesena ei ole ma saanud oma aadressil mitte ühtegi halba sõna ning minu aktiivsust on üritatud igat moodi ära kasutada, kellegi või millegi huvidest lähtuvalt. Paraku olen selline inimene, kes ei taha kõiki oma algatusi lasta teiste nimele kirjutada. Selline lähenemine on toonud ääretult palju negatiivset vastukaja, kuni selleni, et osaliselt on hakatud ka neid ideid ja mõtteid maha tegema. Selline see elu kord juba on. Mis seal parata või salata. Ei kaotanud ma nende valimiste raames ka suuri summasid ning ideid-mõtteid ja tegevusi ikka jagub, millega algust tehtud või plaan alustada. Samas ei ole ma ka kuskil erakondlikus tagatoas poliitbroileriks kasvanud. See on oluline eelis paljude teiste ees, kellele võib-olla oligi Riigikokku kandideerimine ainuke "tõsine töö", et saada omale "töökoht". Teiste erakondade kampaaniaid vaadates, tuleb jätkuvalt tunnistada, et raha kõrvetamine tühja-tähja peale ja suurte lubaduste jagamine on ääretult popp ning seda poliittsirkust ikka jagub.
Tervitustega,
Mikk Paris
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar