Konverents "Eesti julgolek."

15.10.15 toimus Riigikogu konverentsi saalis konverents: "Eesti. julgeolek 2015. Minu panus."

Mida saab, siis Eestis või Euroopa Liidus elav kodanik üldse teha, et kaitsta territooriumi, mille pinnal ta elab?
Konverentsil oli juttu nii vabatahtlikest riigikaitsjatest (kaitseliitlased, abipolitseinikud, merepäästjad), riigikaitsest üldisemalt, küberinfoga toime tulemisest.
Samas kostus saalist ka küsimusi, et mida saab riigikaitseks teha üks tavaline reakodanik?
Üks näiteid võiks olla Kaitseliitu astumine, ühineda riigikaitseliste organisatsioonidega, mitte uskuda deinformatsiooni ( paraku tõe ja vale välja selekteerimine ongi keeruline).

Kindlasti peab Eesti julgeolekupoliitika hõlmama ka mehitatud piirivalvet nii Eesti-Vene, kui ka Eesti-Läti piiril. Üks selleks põhjuseks võib olla ka Euroopa Liidus pead tõstev pagulaste massiline ränne ühest riigist teise. Samas ei ole see ainuke põhjus. Neid põhjuseid on mitmeid, aga viimasel ajal on see pagulaste teema kõige teravam. Seda põhjustel:
1. Pagulaste integreerumine ühiskonda on keeruline ning raha- ja ressursimahukas protsess.
2. Pagulaste ülalpidamine tekitab erinevates ühiskondades pingeid.
3. Nende taustauuringud on puudulikud.
4. Nende tegelik eesmärk on teadmata.
5. Jne.

Antud üritusel oli juttu ka venekeelse elanikkonna lõimumisest Eesti ühiskonda. Samas  küsis üks noormees, ka seda, et kas Eesti hakkab olema ametlikult kakskeelne riik? Kindlasti on mõnegi poliitilise erakonna ambitsioon Eesti luua ametlikult kakskeelseks riigiks ehk Eesti riigikeeleks hakkab ametlikult olema nii eesti-,  kui ka vene keel. Ühtin arvamustega, kes väidavad, et riigikeeleks on ja jääb eesti keel. Teisest küljest, vaadates tänapäeva töökuulutusi ja tänavapilti, siis on Eesti juba pikemat aega kolm keelne riik. Hea on see, et põhiliselt domineerib ikkagi eesti keel. Teisel kohal on vene keel. Seda põhjusel, et Eestis on rohkearvulist vene keelset elanikkonda. Kolmandaks keeleks on inglise keel. Keelebarjäär võib tekitada küll probleeme suhtlemisel ja üksteise mõistmisel.  Aga kindlasti ei tohiks see olla aluseks mõne grupi inimeste tagakiusamiseks. Ja ma hästi ei usu ka väiteid, et eestikeelne elanikkond, kes ei pea õigustatuks vene keelt luua teiseks riigikeeleks, kiusab taga venekeelset elanikkonda. Samas on näha teatud halba või siis aksepteeritavat käitumismustrit ühe või siis teise rahvuse juures, millest tehakse siis meelevaldseid järeldusi teise rahvuse aadressil. Eelkõige meeldib selline lähenemine Venemaa propagandamasinale. Kes, siis toodab päevast-päeva väärinfoga varustatud teavet oma naaberriikide kohta, et tekitada nende riikide ühiskondades pingeid ja rahvuste vahelisi hõõrdumisi. Mida killustatum ühiskond, seda suurem saamahimu tekib "emakesele", Venemaale.
Selgeks sai ka see, et lätlased suudavad eristada erinevaid trolle, kes üritavad elanikkonda kallutada himustamaks Venemaa poolt pakutud "kullamägesid". Siit tekkis mul ka küsimus: "Kas Eesti elanikkond suudab eristada tõelist infot väärinfost?"
Mina isiklikult pole oma peas sellele küsimusele ühtegi vastust suutnud välja nuputada.

Tänasel päeval toimus arutelusid ka teemadel:
1. Identiteedi muutmine. Kas ja kuidas on võimalik muuta oma identiteeti.
2. Kuidas säilitada kainet mõistust?
3. Kuidas ära kasutada enesekriitikat?
4. Kas olla eestlane, venelane või eestivenelane?
Nüüd teen katse nendele küsimustele anda arukaid arvamusi. Kas see ka välja tuleb, on lugeja enda otsustada.
1. Identiteedi muutmine.
See toiming on nii lihtne nagu lapsemäng. Samas peab silmas pidama ka seda, et mis eesmärgil seda tehakse. Näiteks: "Ametnik muudab argielus oma identiteeti ning hakkab reakodanikuks."Sellisel juhul on see aksepteeritav.
Teine näide: "Üks isik teeb teise inimese nimel suhtlusvõrgustikku varikonto." Sellisel juhul on tegemist identiteedi vargusega, mis võrdub kuriteoga.
2. Kainet mõistust on võimalik säilitada siis, kui tarbida vähem alkoholi. Ja mõnuainetele keelumärki näidata. Kainet mõistust on võimalik hoida ka enesekriitika abil. Kuidas see toimib või ei toimi, jääb antud postituse lugeja kodutööks. Nüüd tuleb pauguga küsimus: "Kas on veel meetodeid, kuidas säilitada kainet mõistust?"
3. Kuidas ärakasutada enesekriitikat?
Etteruttavalt kriban välkuudise. See ei võrdu ärakasutamisega halvas mõttes.
Mida enesekriitilisem on indiviid. Seda rohkem õpib ta oma vigadest.
4. Kas olla eestlane, venelane või eestivenelane?
Kas pole mitte ajusid kärsatav küsimus?
Postituse autori klaviatuuri näppimine jääb selle küsimuse valguses vajutamaks klahvile: "Tühik".

NB!  LÕPETUSEKS


Mitu kirjaviga leidsid?