Natuke juttu ka alkoholi müügi- ja reklaami piirangutest.

Natuke juttu ka alkoholi müügi- ja reklaami piirangutest.

Tere

Täname teid pöördumise eest seoses alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muudatustega. Vastused on kirjutatud teie küsimuste juurde.

1. Miks Te arvate, et alkoholi müügikeeld tanklates aitab vähendada alkoholijoobes autojuhtimist? Kas selleks on tehtud ka laiapõhjalisemad uuringud?

Muudatuse eesmärk on vältida alkoholi ja autojuhtimise seostamist, et tanklasse autot tankima minnes ei puututaks kokku alkohoolsete jookide müügiga ja seeläbi mõjutada ühiskonnas levinud väärtushinnanguid, suurendada joobes juhtimise suhtes sallimatu hinnangu levikut elanikkonna seas, ning pikemas perspektiivis aidata kaasa joobes juhtimisest tingitud liiklusõnnetuste arvu vähenemisele.

Alkohoolsete jookide müügi piiramist, seal hulgas müügi piiramist tanklates, toetab Eesti Konjunktuuriinstituudi iga-aastaste küsitluste kohaselt valdav enamus Eestimaa elanikest.

2014. aastal avastati 6 637 korral joobes sõidukijuhtimine, avastatud juhtudest 94% puhul oli tegemist alkoholi joobega. Tõenäoliselt on aga joobes juhtimine veelgi enam levinud, kui peegeldavad need avastatud joobes sõidukijuhid, seda kinnitab ka 2014. aasta Eesti täiskasvanud elanike tervisekäitumise uuring. Sellele tuginedes on viimase 12 kuu jooksul 8% meestest ja 5,8% naistest vähemalt ühel korral pärast alkoholi tarvitamist autot juhtinud.

Teine mõju muudatusel on alkoholi füüsiline kättesaadavus, mis mõjutab alkoholi tarvitamismustreid ehk vähendades alkoholi kättesaadavust avaldab see mõju tarbimise vähenemisele. Samuti kinnitab rahvusvaheline praktika, et müügikohtade tihedusest sõltub alkoholikahjude arv, mis antud muudatusega Eestis väheneb. USAs ja Kanadas on alates 80-ndaist tehtud uuringuid alkoholimüügikohtade tiheduse ja piirkonnas toimuvate õnnetuste ja kuritegude seoste vahel ning väga erinevad uuringud jõuavad samale järeldusele – vähem müügikohti – vähem vägivalda ja õnnetusi, eriti suur on mõju liiklusõnnetustele ja perevägivallale.

Võrreldes põhjamaadega on Eestis kordades rohkem alkoholi jaemüügikohti –2014. a alkoholi aastaraamatu kohaselt oli antud näitaja Eestis 100 000 elaniku kohta 199,1 samas kui Soomes oli see 107,4, Norras 90,7 ja Rootsis 81,5. Eriti märkimisväärne erinevus on Eestil aga kange alkoholi jaemüügikohtade osas 100 000 elaniku kohta (Eestis 199,1, Islandil 15,1, Soomes 6,4, Norras 5,6 ja Rootsis 4,4).


2. Miks arvate, et televisioonis alkoholi reklaamipiirangud aitavad vähendada alkoholi kuritarvitamist?

Alkoholireklaami ja alkoholitarvitamist sisaldavate filmide mõju alkoholitarvitamisele on põhjalikult uuritud erinevate metoodikatega (ökonomeetrilised-, longituud- ja eksperimentaaluuringud), mida analüüsides on Science Group of the European Alcohol and Health Forum jõudnud järgmistele järeldustele:

- Alkoholi turundus suurendab tõenäosust, et alaealised hakkavad alkoholi tarvitama ja need, kes juba tarvitavad, suurendavad joodavaid koguseid.

- Ökonomeetriliste uuringutega on selgitatud alkoholireklaami mõju kogutarbimisele ja on leitud, et iga 10% alkoholireklaami mahu suurenemine tõstab tarbimist 0,3% võrra (60). 

- Turunduse mõju näib olevat kumulatiivne: neil turgudel, kus noored näevad alkoholireklaami rohkem, hakkavad jooma suuremates kogustes.

Alkoholireklaamide mõju lastele ja noortele on hästi tõestatud, näidatud on nii reklaamide mõju noorte väärtushinnangutele ja seeläbi ka hilisemale tarbimisele täiskasvanueas, kui ka otseselt alaealisena alkoholitarbimisele. Laiaulatuslik uuringute hulk näitab, et noortel, kes on rohkem näinud alkoholireklaami, on alkoholitarbimise suhtes positiivsemad ootused kui neil, kes on alkoholireklaami vähem näinud. Alkoholi turundus suurendab tõenäosust, et alaealised hakkavad alkoholi tarvitama ja need, kes juba tarvitavad, suurendavad joodavaid koguseid.

2007. aastal Euroopa Komisjoni poolt rahastatud ELSA teadusprojekt näitas, et valdav osa alkoholireklaame näitab alkoholitarbimist kui lõbusat, meeldivat ja tagajärgedeta tegevust ning neis kujutatakse tegelasi, kes on keskmisest ilusamad, rikkamad, õnnelikumad ning neil läheb elus hästi. Noored, kellele alkoholireklaamid meeldisid, kaldusid ka enam seal näidatut tõepähe võtma. Sama teadusprojekt tuvastas ka mitmeid uuringuid, mille kohaselt alkoholireklaamid on kõige tuntumad reklaamid noorte seas, näiteks Ühendkuningriikide lapsed teavad alkoholireklaame paremini kui toidureklaame. ELSA projekti käigus kaardistatud uuringutest selgus, et lastele ja noortele avaldab enam mõju noortepärane muusika, atraktiivsed tegelased, loo olemasolu, animatsioon ja huumor. Lõbus, lõõgastav meeleolu on noortele atraktiivne.

Eesti noorte eksponeeritust alkoholireklaamile on püütud vähendada ajaliste piirangutega elektroonilises meedias. 1.07.2008 jõustus uus reklaamiseadus, mille kohaselt on alkoholireklaam teles ja raadios keelatud 8-20.00, tänaseks on piirangut pikendatud 7-21.00 ja 2011 sügisel sõlmisid tootjad vabatahtliku kokkuleppe reklaami mittenäitamiseks enne kella 22.00 noortele või kogu perele suunatud saadete vahel.

EMOR on teinud noorte ja alkoholireklaami teemal uuringud aastatel 2010 ja 2012. Nende kohaselt võis vaatajareitinguid ja alkoholireklaami eetriaegu võrreldes jõuda alkoholireklaam alaealisteni järgmiselt: kella 20.00 piirangu puhul 42% ni alaealistest, kella 21.00 piirangu puhul 37%  ja peale tootjate eneseregulatsiooni 22.00 29%-ni noortest. Kuna auditoorium vaheldub, on siiski kõik noored alkoholireklaami näinud, nagu näitavad fookusgrupi intervjuud.

Ka RAND Europe 2012 Euroopa Komisjoni tellimusel tehtud uuring näitab, et ajapiiranguid ei pruugi töötada.

Eesti noored on alkoholireklaamidest väga teadlikud – 2012. EMORi uuringus paluti spontaanselt nimetada reklaame – kõige rohkem nimetati alkoholireklaame. Alkoholireklaame ei nimetatud negatiivsete reklaamidena, nimetati kas neutraalselt või positiivsetena. Meeldejäänud ja mainitud klippidest enamiku ühisnimetaja on siingi seltskond, pidu ja positiivne atmosfäär.

2010. ja 2012. aasta EMORi uuringutest selgub, et alkoholireklaamid rõhuvad eelkõige positiivsete emotsioonide, isikuomaduste ja olukordade peale, mitte ei kirjelda toodet. Nad on suunatud sotsiaalsete normide kujundamisele, alkoholitarvitamisele positiivse kuvandi loomisele.

Eesti Konjunktuuriinstituudi iga-aastase elanike küsitluse kohaselt toetab alkoholireklaami piiramist üle 80% Eesti elanikest.

Alkoholi turundus suurendab tõenäosust, et alaealised hakkavad alkoholi tarvitama ja need, kes juba tarvitavad, suurendavad joodavaid koguseid. Alkoholireklaami mõju lastele ja noortele on astmeline, reklaami esmane eesmärk on olla vaatajale, s.h noortele atraktiivne. On näidatud, et need, kellele alkoholireklaamid meeldivad, on ka altimad võtma vastu reklaamis edastatud sõnumeid, samas kui reklaamide suhtes negatiivselt häälestatud noored olid reklaamidest ka vähem mõjutatud. Seega võib reklaami mõju noortele ohjeldada, kui muuta reklaamid vähem atraktiivsemaks.

Teisest küljest olen nõus sellega, et alkoholi kättesaadavust tuleb piirata ja ettevõtjad, kes müüvad alaealistele alkoholi peavad kaotama oma müügilitsentsi.
Lisaks reklaamipiirangutele on olemas ka alternatiiv. See alternatiiv võib olla alkoholimüüjatele ebameeldiv ning natuke kulutas, aga võib-olla ka tõhusam meede, aitamaks alkoholi kuritarvitamise vastu. Minu mõte oli selline:
Iga alkoholimüüja peab küsima kõikidelt alkoholi ostjatelt id-kaarti või siis vastavat isikustatud alkoholikaarti, mis näiteks võiks sarnaneda pangakaardiga. Müüja laseb kaardi kaarditerminalist läbi ja saab teada, kas antud isik tohib üldse alkoholi osta või mitte. Nii saab väljaselekteerida need alkoholi ostjad, kellel on mingitel põhjustel alkoholi tarbimise keeld. Näiteks roolijoodikud, tänavakaklejad, muud vägivallatsejad jne.
Selline taoline meede kehtib näiteks hasartmängusõltlaste puhul, kel on mängukeeld peal. Hasartmängukeeluga isik ei saa isegi oma pardakaardiga Tallinna-Helsingi liini laevade mänguautomaatides mängida.

Täname teid kaasa mõtlemast ja ideede pakkumise eest, kirjeldatu on huvitav ning seda on ka varem arutatud. Sellisel kujul alkoholimüügi korraldamine võimaldaks arvestada inimese individuaalseid eripärasid. Samas tuleb märkida, et selle ettepaneku puhul teeb ettevaatlikuks võimalus, et alkoholiostu keelu saanud inimesed pöörduvad salaalkoholi poole. Samuti jääb võimalus, et alkoholi ostetakse lihtsalt teiste isikute kaudu, kellel ei ole alkoholi ostmisel piiranguid. Selliseid ohte hasartmängude puhul pigem ei ole. Kindlasti on teil õigus selles osas, et individuaalseid teenuseid tuleb samuti arendada lisaks üldistele piirangutele ning Sotsiaalministeerium ongi selleks algatanud programmi „Kainem ja tervem Eesti“, et arendada ravi ja nõustamist alkoholiprobleemidega inimestele.

Lugupidamisega

Liina Männiste

tervise- ja tööministri nõunik