Miks inimesed kasutavad usku ettekäändena?

Antud foto on illustratiivne.

Viimane terrorirünnak, mis toimus paar päeva tagasi Pariisis. Pani mind mõtlema  sellisel teemal, nagu: "Miks inimesed kasutavad usku oma tegude õigustamiseks?"

Juba 11. sajandil, kasutati ristiusku ettekäändena, et ristirüütlid saaksid alustada oma vallutusretkeid, mille põhiline eesmärk oli võõrriikide anastamine ning nendes riikides elavate inimeste enda tahtele allutamine. Kuigi piiblis on olemas 10 käsku, mis justkui peaksid välistama igasuguse vägivallatsemise. Niisamuti kasutavad osad kloostriülemad ja kirikuisandad usku ettekäändena, et oma perverssuste- või pedofiilia pisikuid toita. Samamoodi poevad ka osad õigeusu kirikuhärrad usu seljataha,

et toita Venemaa luuretöötajate nuhkimise vajadust. Ei saa mainimata jätta ka islamiusu radikaale. Nendelgi toimuvad peakolpades ideed ning mõtted, kuidas tekitada maalimas palju kaost ja viha selle usu aadressil. Kõigil neil eelpool mainitutel on üks ühine tunnusjoon: "Võtta ettekäändeks oma usk ja selle õpetus." Siit tekibki küsimus: "Miks nad seda teevad? Mis neil viga on?" Üheks põhiliseks kiiksuks on see, et nad tahavad ennast eksponeerida. Vahest täidavad ka mõnda tellimustööd, kellegi või millegi huvidest lähtuvalt. Samas eks nende hulgas ole ka väärastunud maailmapildiga tegelasi.

Teisest küljest  peetakse usku pühaks ja puutumatuks, enamasti jäävad ka kirikutes ja kloostrites toimuvad nn rituaalid nende samade müüride vahele. Seega on ka väga keeruline nende tegusid kontrollida ning see on soodne pinnas oma valgust kartvate tegude toime panemiseks.

Oma kirjatükile vürtsi andes mainiksin ära selle, et mulle meeldib Tervise Arengu Instituudi kampaania: "Vähem on parem."

Kindlasti mõtleb mõni lugeja: "Kuidas see haakub usu teemaga?" Nii nagu ka kasiinodes mängimisega, alkoholi tarbimisega, sigarettide tõmbamisega, nii on ka usuga, et ületarbides hakkab katus sajaga sõitma.

Mis omakorda on soodne pinnas minna kaasa igasuguste veidrustega. 

Üks vana idee!

30.06.15 sai Riigikogu liikmetele saadetud üks omamoodi postitus, millest ühe lõigu postitan tänasesse blogisse. Põhjus on selles, et Tallinna Linnavalitsus on otsustanud kiirlaenu firmade reklaamimist piirata. Kirjalõik nimelt selline:
" Tere EV peaminister ja EV Riigikogu liikmed!

> Pöördun Teie poole seoses tarbijakrediidi laenu probleemiga Eestis. Hea on kuulda, et Eestis tahetakse piirata tarbijakrediidi laenukontorite (kiirlaenufirmade) kasumiahnust ning Finantsinspektsioonile antakse vabamad käed probleemsete laenuandjatega tegelemiseks. Paraku kodanikuna ei saa nõustuda sellega, et kiirlaenufirmade reklaamimis tingimusi piiratakse ainult televiisoris ja raadios. Ma olen seisukohal ning olen kindel, et ka paljud inimesed toetavad seda seisukohta. Kiirlaenufirmade reklaamimist tuleb piirata bussipeatustes ja avalikus inforuumis ehk otse tänaval. Selline seisukoht on tingitud sellest, et just tänaval olevatele reklaampindadele paigutatud kiirlaenufirmade reklaamid mõjutavad  inimesi otse ning visuaalselt, võtmaks riski, millega võivad  end siduda kiirlaenufirmade teenustega......"

Ühesõnaga on mul kodanikuna heameel selle üle, et osade probleemsete teemadega tegeletakse. Samas kodanikuna on mul ka ükskõik, milline poliitiline jõud neid muutusi reaalselt rakendab.

Natuke juttu ka alkoholi müügi- ja reklaami piirangutest.

Natuke juttu ka alkoholi müügi- ja reklaami piirangutest.

Tere

Täname teid pöördumise eest seoses alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muudatustega. Vastused on kirjutatud teie küsimuste juurde.

1. Miks Te arvate, et alkoholi müügikeeld tanklates aitab vähendada alkoholijoobes autojuhtimist? Kas selleks on tehtud ka laiapõhjalisemad uuringud?

Muudatuse eesmärk on vältida alkoholi ja autojuhtimise seostamist, et tanklasse autot tankima minnes ei puututaks kokku alkohoolsete jookide müügiga ja seeläbi mõjutada ühiskonnas levinud väärtushinnanguid, suurendada joobes juhtimise suhtes sallimatu hinnangu levikut elanikkonna seas, ning pikemas perspektiivis aidata kaasa joobes juhtimisest tingitud liiklusõnnetuste arvu vähenemisele.

Alkohoolsete jookide müügi piiramist, seal hulgas müügi piiramist tanklates, toetab Eesti Konjunktuuriinstituudi iga-aastaste küsitluste kohaselt valdav enamus Eestimaa elanikest.

2014. aastal avastati 6 637 korral joobes sõidukijuhtimine, avastatud juhtudest 94% puhul oli tegemist alkoholi joobega. Tõenäoliselt on aga joobes juhtimine veelgi enam levinud, kui peegeldavad need avastatud joobes sõidukijuhid, seda kinnitab ka 2014. aasta Eesti täiskasvanud elanike tervisekäitumise uuring. Sellele tuginedes on viimase 12 kuu jooksul 8% meestest ja 5,8% naistest vähemalt ühel korral pärast alkoholi tarvitamist autot juhtinud.

Teine mõju muudatusel on alkoholi füüsiline kättesaadavus, mis mõjutab alkoholi tarvitamismustreid ehk vähendades alkoholi kättesaadavust avaldab see mõju tarbimise vähenemisele. Samuti kinnitab rahvusvaheline praktika, et müügikohtade tihedusest sõltub alkoholikahjude arv, mis antud muudatusega Eestis väheneb. USAs ja Kanadas on alates 80-ndaist tehtud uuringuid alkoholimüügikohtade tiheduse ja piirkonnas toimuvate õnnetuste ja kuritegude seoste vahel ning väga erinevad uuringud jõuavad samale järeldusele – vähem müügikohti – vähem vägivalda ja õnnetusi, eriti suur on mõju liiklusõnnetustele ja perevägivallale.

Võrreldes põhjamaadega on Eestis kordades rohkem alkoholi jaemüügikohti –2014. a alkoholi aastaraamatu kohaselt oli antud näitaja Eestis 100 000 elaniku kohta 199,1 samas kui Soomes oli see 107,4, Norras 90,7 ja Rootsis 81,5. Eriti märkimisväärne erinevus on Eestil aga kange alkoholi jaemüügikohtade osas 100 000 elaniku kohta (Eestis 199,1, Islandil 15,1, Soomes 6,4, Norras 5,6 ja Rootsis 4,4).


2. Miks arvate, et televisioonis alkoholi reklaamipiirangud aitavad vähendada alkoholi kuritarvitamist?

Alkoholireklaami ja alkoholitarvitamist sisaldavate filmide mõju alkoholitarvitamisele on põhjalikult uuritud erinevate metoodikatega (ökonomeetrilised-, longituud- ja eksperimentaaluuringud), mida analüüsides on Science Group of the European Alcohol and Health Forum jõudnud järgmistele järeldustele:

- Alkoholi turundus suurendab tõenäosust, et alaealised hakkavad alkoholi tarvitama ja need, kes juba tarvitavad, suurendavad joodavaid koguseid.

- Ökonomeetriliste uuringutega on selgitatud alkoholireklaami mõju kogutarbimisele ja on leitud, et iga 10% alkoholireklaami mahu suurenemine tõstab tarbimist 0,3% võrra (60). 

- Turunduse mõju näib olevat kumulatiivne: neil turgudel, kus noored näevad alkoholireklaami rohkem, hakkavad jooma suuremates kogustes.

Alkoholireklaamide mõju lastele ja noortele on hästi tõestatud, näidatud on nii reklaamide mõju noorte väärtushinnangutele ja seeläbi ka hilisemale tarbimisele täiskasvanueas, kui ka otseselt alaealisena alkoholitarbimisele. Laiaulatuslik uuringute hulk näitab, et noortel, kes on rohkem näinud alkoholireklaami, on alkoholitarbimise suhtes positiivsemad ootused kui neil, kes on alkoholireklaami vähem näinud. Alkoholi turundus suurendab tõenäosust, et alaealised hakkavad alkoholi tarvitama ja need, kes juba tarvitavad, suurendavad joodavaid koguseid.

2007. aastal Euroopa Komisjoni poolt rahastatud ELSA teadusprojekt näitas, et valdav osa alkoholireklaame näitab alkoholitarbimist kui lõbusat, meeldivat ja tagajärgedeta tegevust ning neis kujutatakse tegelasi, kes on keskmisest ilusamad, rikkamad, õnnelikumad ning neil läheb elus hästi. Noored, kellele alkoholireklaamid meeldisid, kaldusid ka enam seal näidatut tõepähe võtma. Sama teadusprojekt tuvastas ka mitmeid uuringuid, mille kohaselt alkoholireklaamid on kõige tuntumad reklaamid noorte seas, näiteks Ühendkuningriikide lapsed teavad alkoholireklaame paremini kui toidureklaame. ELSA projekti käigus kaardistatud uuringutest selgus, et lastele ja noortele avaldab enam mõju noortepärane muusika, atraktiivsed tegelased, loo olemasolu, animatsioon ja huumor. Lõbus, lõõgastav meeleolu on noortele atraktiivne.

Eesti noorte eksponeeritust alkoholireklaamile on püütud vähendada ajaliste piirangutega elektroonilises meedias. 1.07.2008 jõustus uus reklaamiseadus, mille kohaselt on alkoholireklaam teles ja raadios keelatud 8-20.00, tänaseks on piirangut pikendatud 7-21.00 ja 2011 sügisel sõlmisid tootjad vabatahtliku kokkuleppe reklaami mittenäitamiseks enne kella 22.00 noortele või kogu perele suunatud saadete vahel.

EMOR on teinud noorte ja alkoholireklaami teemal uuringud aastatel 2010 ja 2012. Nende kohaselt võis vaatajareitinguid ja alkoholireklaami eetriaegu võrreldes jõuda alkoholireklaam alaealisteni järgmiselt: kella 20.00 piirangu puhul 42% ni alaealistest, kella 21.00 piirangu puhul 37%  ja peale tootjate eneseregulatsiooni 22.00 29%-ni noortest. Kuna auditoorium vaheldub, on siiski kõik noored alkoholireklaami näinud, nagu näitavad fookusgrupi intervjuud.

Ka RAND Europe 2012 Euroopa Komisjoni tellimusel tehtud uuring näitab, et ajapiiranguid ei pruugi töötada.

Eesti noored on alkoholireklaamidest väga teadlikud – 2012. EMORi uuringus paluti spontaanselt nimetada reklaame – kõige rohkem nimetati alkoholireklaame. Alkoholireklaame ei nimetatud negatiivsete reklaamidena, nimetati kas neutraalselt või positiivsetena. Meeldejäänud ja mainitud klippidest enamiku ühisnimetaja on siingi seltskond, pidu ja positiivne atmosfäär.

2010. ja 2012. aasta EMORi uuringutest selgub, et alkoholireklaamid rõhuvad eelkõige positiivsete emotsioonide, isikuomaduste ja olukordade peale, mitte ei kirjelda toodet. Nad on suunatud sotsiaalsete normide kujundamisele, alkoholitarvitamisele positiivse kuvandi loomisele.

Eesti Konjunktuuriinstituudi iga-aastase elanike küsitluse kohaselt toetab alkoholireklaami piiramist üle 80% Eesti elanikest.

Alkoholi turundus suurendab tõenäosust, et alaealised hakkavad alkoholi tarvitama ja need, kes juba tarvitavad, suurendavad joodavaid koguseid. Alkoholireklaami mõju lastele ja noortele on astmeline, reklaami esmane eesmärk on olla vaatajale, s.h noortele atraktiivne. On näidatud, et need, kellele alkoholireklaamid meeldivad, on ka altimad võtma vastu reklaamis edastatud sõnumeid, samas kui reklaamide suhtes negatiivselt häälestatud noored olid reklaamidest ka vähem mõjutatud. Seega võib reklaami mõju noortele ohjeldada, kui muuta reklaamid vähem atraktiivsemaks.

Teisest küljest olen nõus sellega, et alkoholi kättesaadavust tuleb piirata ja ettevõtjad, kes müüvad alaealistele alkoholi peavad kaotama oma müügilitsentsi.
Lisaks reklaamipiirangutele on olemas ka alternatiiv. See alternatiiv võib olla alkoholimüüjatele ebameeldiv ning natuke kulutas, aga võib-olla ka tõhusam meede, aitamaks alkoholi kuritarvitamise vastu. Minu mõte oli selline:
Iga alkoholimüüja peab küsima kõikidelt alkoholi ostjatelt id-kaarti või siis vastavat isikustatud alkoholikaarti, mis näiteks võiks sarnaneda pangakaardiga. Müüja laseb kaardi kaarditerminalist läbi ja saab teada, kas antud isik tohib üldse alkoholi osta või mitte. Nii saab väljaselekteerida need alkoholi ostjad, kellel on mingitel põhjustel alkoholi tarbimise keeld. Näiteks roolijoodikud, tänavakaklejad, muud vägivallatsejad jne.
Selline taoline meede kehtib näiteks hasartmängusõltlaste puhul, kel on mängukeeld peal. Hasartmängukeeluga isik ei saa isegi oma pardakaardiga Tallinna-Helsingi liini laevade mänguautomaatides mängida.

Täname teid kaasa mõtlemast ja ideede pakkumise eest, kirjeldatu on huvitav ning seda on ka varem arutatud. Sellisel kujul alkoholimüügi korraldamine võimaldaks arvestada inimese individuaalseid eripärasid. Samas tuleb märkida, et selle ettepaneku puhul teeb ettevaatlikuks võimalus, et alkoholiostu keelu saanud inimesed pöörduvad salaalkoholi poole. Samuti jääb võimalus, et alkoholi ostetakse lihtsalt teiste isikute kaudu, kellel ei ole alkoholi ostmisel piiranguid. Selliseid ohte hasartmängude puhul pigem ei ole. Kindlasti on teil õigus selles osas, et individuaalseid teenuseid tuleb samuti arendada lisaks üldistele piirangutele ning Sotsiaalministeerium ongi selleks algatanud programmi „Kainem ja tervem Eesti“, et arendada ravi ja nõustamist alkoholiprobleemidega inimestele.

Lugupidamisega

Liina Männiste

tervise- ja tööministri nõunik

Konverents "Eesti julgolek."

15.10.15 toimus Riigikogu konverentsi saalis konverents: "Eesti. julgeolek 2015. Minu panus."

Mida saab, siis Eestis või Euroopa Liidus elav kodanik üldse teha, et kaitsta territooriumi, mille pinnal ta elab?
Konverentsil oli juttu nii vabatahtlikest riigikaitsjatest (kaitseliitlased, abipolitseinikud, merepäästjad), riigikaitsest üldisemalt, küberinfoga toime tulemisest.
Samas kostus saalist ka küsimusi, et mida saab riigikaitseks teha üks tavaline reakodanik?
Üks näiteid võiks olla Kaitseliitu astumine, ühineda riigikaitseliste organisatsioonidega, mitte uskuda deinformatsiooni ( paraku tõe ja vale välja selekteerimine ongi keeruline).

Kindlasti peab Eesti julgeolekupoliitika hõlmama ka mehitatud piirivalvet nii Eesti-Vene, kui ka Eesti-Läti piiril. Üks selleks põhjuseks võib olla ka Euroopa Liidus pead tõstev pagulaste massiline ränne ühest riigist teise. Samas ei ole see ainuke põhjus. Neid põhjuseid on mitmeid, aga viimasel ajal on see pagulaste teema kõige teravam. Seda põhjustel:
1. Pagulaste integreerumine ühiskonda on keeruline ning raha- ja ressursimahukas protsess.
2. Pagulaste ülalpidamine tekitab erinevates ühiskondades pingeid.
3. Nende taustauuringud on puudulikud.
4. Nende tegelik eesmärk on teadmata.
5. Jne.

Antud üritusel oli juttu ka venekeelse elanikkonna lõimumisest Eesti ühiskonda. Samas  küsis üks noormees, ka seda, et kas Eesti hakkab olema ametlikult kakskeelne riik? Kindlasti on mõnegi poliitilise erakonna ambitsioon Eesti luua ametlikult kakskeelseks riigiks ehk Eesti riigikeeleks hakkab ametlikult olema nii eesti-,  kui ka vene keel. Ühtin arvamustega, kes väidavad, et riigikeeleks on ja jääb eesti keel. Teisest küljest, vaadates tänapäeva töökuulutusi ja tänavapilti, siis on Eesti juba pikemat aega kolm keelne riik. Hea on see, et põhiliselt domineerib ikkagi eesti keel. Teisel kohal on vene keel. Seda põhjusel, et Eestis on rohkearvulist vene keelset elanikkonda. Kolmandaks keeleks on inglise keel. Keelebarjäär võib tekitada küll probleeme suhtlemisel ja üksteise mõistmisel.  Aga kindlasti ei tohiks see olla aluseks mõne grupi inimeste tagakiusamiseks. Ja ma hästi ei usu ka väiteid, et eestikeelne elanikkond, kes ei pea õigustatuks vene keelt luua teiseks riigikeeleks, kiusab taga venekeelset elanikkonda. Samas on näha teatud halba või siis aksepteeritavat käitumismustrit ühe või siis teise rahvuse juures, millest tehakse siis meelevaldseid järeldusi teise rahvuse aadressil. Eelkõige meeldib selline lähenemine Venemaa propagandamasinale. Kes, siis toodab päevast-päeva väärinfoga varustatud teavet oma naaberriikide kohta, et tekitada nende riikide ühiskondades pingeid ja rahvuste vahelisi hõõrdumisi. Mida killustatum ühiskond, seda suurem saamahimu tekib "emakesele", Venemaale.
Selgeks sai ka see, et lätlased suudavad eristada erinevaid trolle, kes üritavad elanikkonda kallutada himustamaks Venemaa poolt pakutud "kullamägesid". Siit tekkis mul ka küsimus: "Kas Eesti elanikkond suudab eristada tõelist infot väärinfost?"
Mina isiklikult pole oma peas sellele küsimusele ühtegi vastust suutnud välja nuputada.

Tänasel päeval toimus arutelusid ka teemadel:
1. Identiteedi muutmine. Kas ja kuidas on võimalik muuta oma identiteeti.
2. Kuidas säilitada kainet mõistust?
3. Kuidas ära kasutada enesekriitikat?
4. Kas olla eestlane, venelane või eestivenelane?
Nüüd teen katse nendele küsimustele anda arukaid arvamusi. Kas see ka välja tuleb, on lugeja enda otsustada.
1. Identiteedi muutmine.
See toiming on nii lihtne nagu lapsemäng. Samas peab silmas pidama ka seda, et mis eesmärgil seda tehakse. Näiteks: "Ametnik muudab argielus oma identiteeti ning hakkab reakodanikuks."Sellisel juhul on see aksepteeritav.
Teine näide: "Üks isik teeb teise inimese nimel suhtlusvõrgustikku varikonto." Sellisel juhul on tegemist identiteedi vargusega, mis võrdub kuriteoga.
2. Kainet mõistust on võimalik säilitada siis, kui tarbida vähem alkoholi. Ja mõnuainetele keelumärki näidata. Kainet mõistust on võimalik hoida ka enesekriitika abil. Kuidas see toimib või ei toimi, jääb antud postituse lugeja kodutööks. Nüüd tuleb pauguga küsimus: "Kas on veel meetodeid, kuidas säilitada kainet mõistust?"
3. Kuidas ärakasutada enesekriitikat?
Etteruttavalt kriban välkuudise. See ei võrdu ärakasutamisega halvas mõttes.
Mida enesekriitilisem on indiviid. Seda rohkem õpib ta oma vigadest.
4. Kas olla eestlane, venelane või eestivenelane?
Kas pole mitte ajusid kärsatav küsimus?
Postituse autori klaviatuuri näppimine jääb selle küsimuse valguses vajutamaks klahvile: "Tühik".

NB!  LÕPETUSEKS


Mitu kirjaviga leidsid?

EV Presidendi valimine. Ühe kodaniku arvamus.

Oma tänase blogipostituse olen valinud teemal:


"Eesti Vabariigi Presidendi valimine."


Eesti Vabariigi Presidendi valimise põhilised protseduurireeglid on sätestatud ära Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahvis 79. Oma kirjutises ei hakkama ma tegema täielikku copy paste't EV Põhiseaduse vastavast paragrahvist ja sellest lähtuvalt Vabariigi Presidendi valimise seadusest. Siinkohal postitan eelpool mainitud seadusparagrahvi ja seaduse omapoolset nägemust (aluspõhjaks jätan hetkel kehtivad seadused ning nende paragrahvid. Muudan lihtsalt natuke sõnastust).


NB! Tegemist on ainult ühe lihtkodaniku arvamusega.


Põhiseadus.


§ 79. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul rahvahääletus.

(Põhjus selles, et väidetavalt valib rahvas omale 101 Riigikogu liiget. Seega peavad need saadikud ka esindama eeskujulikult oma valijaid.)


  Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt neljandikul Riigikogu koosseisust.

(Seadus sätestab, et Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmis õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Arvan, et mida kõrgem on see protsendimäär, seda parem ja õiglasem Presidendi kandidaat üles seatakse)


  Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt kolmkümmend viis aastat vana.

(Praegu on vanusemäär vähemalt 40 aastat. Ma arvan, et tänapäeval on juba 35. aastane kodanik Presidendi ametikoha vääriline.)


  Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kolmeneljandikuline enamus.  (Hetkel on kirjas 2/3-line enamus. 3/4-u on 75% seega on ka opositsioonil võimalus oma sõna sekka öelda. 2/3 ehk ca 67% annab koalitsioonile selgema eelise kokkuleppida, kellest saab uus EV President.) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kuulutab hetkel ametis olev President välja rahvahääletuse. 

(Hetkel on kirjas, et vastaval juhul kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu. Valimiskogu miinuseks võib olla see, et valimiskogu liikmete otsused on mõne erakonna tagatubades ära otsustatud ning nad pole oma otsustes objektiivsed).

Kõik Presidendi kandidaadid on ülesseatud ühtses üleriigilises nimekirjas. Iga kohaliku omavalitsuse elanik saab valida samu kandidaate, sõltuma, millisesse kohaliku omavalitsuse allüksusesse ta on sissekirjutatud. Igal kodanikul on üks hääl.(Hetkel on kirjas:"  Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik." Nagu eelpool mainisin,  võib valimiskogu otsus olla poliitiliselt kallutatud. Kuna ka kohaliku omavalitsuse volikogu on poliitiliselt kallutatud.)


  Hetkel ametis olev President esitab rahvahääletusele presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt 75% Riigikogu liikmel.


  Rahvahääletusel valitakse Vabariigi President enamuse valijate häälteenamusega.


  Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus.



Vabariigi Presidendi valimise seadus


1.  § 1. Valimissüsteemi alused


 (1) Vabariigi Presidendi valib Riigikogu. Kui Vabariigi President jääb Riigikogus valimata, valib presidendi rahvahääletus.


 (2) Riigikogu liikmel on igas hääletusvoorus üks hääl. Samas on ka igal rahvahääletusel osalenud valijal üks hääl.


 (3) Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel.


§ 2. Vabariigi Presidendi kandidaat


 (1) Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 35 aastat vana.


 (2) Vabariigi Presidendi kandidaadiks ei või üles seada isikut, kes on Vabariigi President teist ametiaega järjest.


 (3) Vabariigi Presidendi kandidaadiks ei või üles seada tegevväelast.



§ 3. EV Presidendi korraline ja erakorraline valimine


 (1) Vabariigi Presidendi korraline valimine toimub varemalt 60 ja hiljemalt 10 päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist.


 (2) Vabariigi Presidendi erakorraline valimine Riigikogus toimub 14 päeva jooksul, arvates:

 1) Vabariigi Presidendi volituste ennetähtaegse lõppemise päevast või

 2) päevast, mil Riigikohus tunnistas Vabariigi Presidendi kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma, või

 3) päevast, mil Vabariigi President jäi rahvahääletusel valimata.


 (3) Vabariigi Presidendi valimine rahvahääletusel toimub ühe nädala jooksul, arvates Riigikogus kolmanda hääletusvooru toimumise päevast.


§ 4. Valimise korraldaja


  Vabariigi Presidendi valimise korraldab Vabariigi Valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon).


§ 5. Valimiskulud


  Vabariigi Presidendi valimise korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest.


HÄÄLETAMISE KORRALDAMINE § 6.


 (1) Riigikogu  istungit Vabariigi Presidendi valimisel juhatab Riigikogu esimees või aseesimees.


 (2) Riigikogu  istungit ei või juhatada Vabariigi Presidendi kandidaat ega Riigikogu esimees või aseesimees, kui ta täidab ajutiselt Vabariigi Presidendi ülesandeid. Kui Riigikogu esimees ja aseesimehed on Vabariigi Presidendi kandidaadid, juhatab Riigikogu istungit vanim kohalolev Riigikogu liige.


§ 7. Hääletamise väljakuulutamine


 (1) Enne hääletamise väljakuulutamist tutvustab valimiskomisjoni esimees Riigikogu  liikmetele hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda.


 (2) Riigikogu  liikmel on õigus esitada valimiskomisjoni esimehele küsimusi hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korra kohta.


 (3) Valimiskomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle.


 (4) Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja.


§ 8. Hääletamissedel


 (1) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed tähestikulises järjestuses.


 (2) Hääletamissedeli vormi kehtestab valimiskomisjon.


§ 9. Hääletamise kord


 (1) Valimiskomisjon annab Riigikogu liikmele ja väljastab rahvahääletusele saadetavatele sedelitele valimiskomisjoni pitsati jäljendiga hääletamissedeli ja ümbriku. Sedel antakse nimekirja alusel isikut tõendava dokumendi esitamisel. Sedeli saamise kohta annab Riigikogu liige või rahvahääletusel osalenud valija  allkirja.


 (2) Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Riigikogu liige või rahvahääletusel osalenud valija märgib sedelil lahtrisse risti selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletamissedelile on kantud ainult ühe kandidaadi nimi, märgib Riigikogu liige või rahvahääletusel osalev valija sedelil lahtrisse risti sel juhul, kui ta hääletab kandidaadi poolt.


 (3) Pärast sedeli täitmist paneb hääletaja sedeli ümbrikusse ja annab selle valimiskomisjonile või valimisjaoskonna töötajale, kes paneb ümbrikule valimiskomisjoni pitsati jäljendi. Seejärel laseb hääletaja ümbriku valimiskasti.


 (4) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on Riigikogu liikmel või rahvahääletusel osalenud valijal õigus rikutud sedeli tagastamise korral saada valimiskomisjonilt või valimisjaoskonna töötajalt uus sedel, mille kohta tehakse nimekirja märge.


 (5) Istungi juhataja kuulutab hääletamise lõppenuks üks tund pärast hääletamise väljakuulutamist.


§ 10. Protestid hääletamise korra rikkumise kohta


 (1) Enne häälte lugemist on Riigikogu liikmel või rahvahääletusel osalenud valijal õigus esitada valimiskomisjonile või valimisjaoskonnale kirjalik protest hääletamise korra rikkumise kohta.


 (2) Valimiskomisjon  vaatab protesti pärast hääletamise lõppemist läbi, võtab vastu motiveeritud otsuse ja teeb selle teatavaks. Kui hääletamise korda on rikutud oluliselt, korraldab valimiskomisjon kordushääletuse. Kehtib ainult Riigikogus toimunud hääletuse korral.


§ 11. Hääletamistulemuse kindlakstegemine


 (1) Valimiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist ja protestide lahendamist.


 (2) Valimiskomisjon teeb kindlaks:

 1) Riigikogu liikmete või rahvahääletusel osalenud valijate nimekirja järgi valijate arvu ja neist hääletamissedeli saanute arvu;

 2) valimiskastis olevate sedelite alusel hääletamisest osavõtnud valijate arvu;

 3) kehtetute hääletamissedelite arvu;

 4) nende hääletamissedelite arvu, millel ei ole märgitud risti ühtegi lahtrisse;

 5) Vabariigi Presidendi igale kandidaadile antud häälte arvu.


 (3) Kehtetu on hääletamissedel:

 1) millel on rist märgitud rohkem kui ühte lahtrisse;

 2) millel või mille ümbrikul puudub valimiskomisjoni pitsati jäljend.


 (4) Hääletamistulemuse teeb teatavaks valimiskomisjoni esimees.


§ 12. Protestid hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta


 (1) Enne valimistulemuse kindlakstegemist on Riigikogu liikmel  õigus esitada kirjalik protest hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta.


 (2) Valimiskomisjon vaatab protesti pärast häälte lugemist läbi, võtab vastu motiveeritud otsuse ja teeb selle teatavaks. Kui hääletamistulemuse kindlakstegemise korda on rikutud, loeb valimiskomisjon hääled uuesti.


§ 13. Valimistulemuse kindlakstegemine


 (1) Valimistulemuse kindlakstegemiseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja.


 (2) Valimistulemuse kohta võtab valimiskomisjon vastu otsuse, mis jõustub allakirjutamisega. Otsuse teeb valimiskomisjoni esimees teatavaks kohe pärast selle jõustumist.


4VABARIIGI PRESIDENDI VALIMINE RIIGIKOGUS § 14.


  Vabariigi Presidendi valimiseks kutsub Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt neljandiku Riigikogu koosseisu ettepanekul kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu või Riigikogu täiendava istungi. Enne Riigikogu kokkukutsumist kuulab Riigikogu esimees ära valimiskomisjoni arvamuse.


§ 15. Kandidaatide ülesseadmine, registreerimiseks esitamine ja registreerimine esimeseks hääletusvooruks


 (1) Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt neljandikul Riigikogu koosseisust.


 (2) Riigikogu liige võib olla ainult ühe kandidaadi ülesseadjaks.


 (3) Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab neljandal päeval kell 9.00 ja lõpeb teisel päeval kell 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva.


 (4) Kandidaadi registreerimiseks esitavad ülesseadjad valimiskomisjonile esildise, mis sisaldab:

 1) kandidaadi ees- ja perekonnanime;

 2) kandidaadi sünniaasta, -kuu ja -päeva;

 3) ülesseadjate nimed ja allkirjad;

 4) esildise koostamise kuupäeva.


 (5) Ülesseadjad lisavad esildisele:

 1) kandidaadi omakäelise, kuupäeva ja allkirjaga nõusoleku kandideerida Vabariigi Presidendiks ning kinnituse, et ta vastab Vabariigi Presidendi kandidaadile esitatavatele seadusega sätestatud nõuetele;

 2) kandidaadi omakäelise, kuupäeva ja allkirjaga süümevande või süümevande varem vastuvõtnud ametiasutuse teatise, millest nähtub, kellele, millega seoses ja millal on kandidaat vande andnud;

 3) dokumendid, mis tõendavad, et kandidaat on sünnilt Eesti kodanik.


 (6) Kandidaadi registreerimiseks nõutavad dokumendid esitab valimiskomisjonile üks kandidaadi ülesseadjatest.


 (7) Kui kandidaadi registreerimiseks esitamisel puudub osa nõutavaid dokumente või neis on vigu, teeb dokumentide vastuvõtja kandidaadi registreerimiseks esitajale ettepaneku nõutavad dokumendid esitada või vead enne registreerimisaja lõppu parandada. Esitatud dokumendid tagastatakse. Nende kättesaamise kohta annab registreerimiseks esitaja allkirja. Kui dokumendid esitatakse uuesti, loetakse need esmakordselt esitatuks ja võetakse arvele nende uuesti esitamise kuupäeva ja kellaajaga.


 (8) Valimiskomisjon registreerib nõuetekohaselt esitatud kandidaadid järgmisel päeval pärast kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaja lõppemist.


 (9) Kandidaadid registreeritakse nende registreerimiseks esitamise järjekorras.


 (10) Pärast kandidaatide registreerimist ei või hääletamissedelile kantavate kandidaatide nimekirjas teha muudatusi, välja arvatud kandidaadi surma korral või kui esitatakse dokument, mis tõendab, et mõni kandidaat ei vasta käesoleva seaduse paragrahvis 2 nimetatud nõuetele.


§ 16. Esimene hääletusvoor


 (1) Esimeseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile selleks vooruks registreeritud kandidaatide nimed.


 (2) Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kolmeneljandikuline enamus.


 (3) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval teine hääletusvoor.


 (4) Vabariigi Presidendi valimise teise hääletusvooru algusaja teatab istungi juhataja Riigikogu liikmetele kohe pärast esimese hääletusvooru valimistulemuse teatavakstegemist.


§ 17. Kandidaatide ülesseadmine, registreerimiseks esitamine ja registreerimine teiseks hääletusvooruks


 (1) Teiseks hääletusvooruks toimub kandidaatide uus ülesseadmine, registreerimiseks esitamine ja registreerimine vastavalt käesoleva seaduse paragrahvi 15 lõigetele 1, 2, 4–7, 9 ja 10. Esimeseks vooruks registreeritud kandidaadi registreerimiseks esitamise korral ei ole vaja esildisele lisada käesoleva seaduse paragrahvi 15 lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumente.


 (2) Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab neli tundi ja lõpeb kaks tundi enne teise hääletusvooru algust.


 (3) Valimiskomisjon registreerib nõuetekohaselt esitatud kandidaadid enne teise hääletusvooru algust.


§ 18. Teine hääletusvoor


 (1) Teiseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile selleks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed.


 (2) Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kolmeneljandikuline enamus.


 (3) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval kolmas hääletusvoor.


 (4) Vabariigi Presidendi valimise kolmanda hääletusvooru algusaja teatab istungi juhataja Riigikogu liikmetele kohe pärast teise hääletusvooru valimistulemuse teatavakstegemist.


§ 19. Kolmas hääletusvoor


 (1) Kolmandaks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile kahe teises voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaadi nimed. Kui teises hääletusvoorus saab vähemalt kaks kandidaati võrdse arvu hääli, kantakse hääletamissedelile vanema kandidaadi nimi või vanemate kandidaatide nimed. Kui teises hääletusvoorus kandideerib ainult üks kandidaat ja ta ei saa nõutavat häälteenamust, kantakse hääletamissedelile ainult tema nimi.


 (2) Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kolmeneljandikuline enamus.


 (3) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, kuulutab hetkel ametis olev President välja rahvahääletuse.


VABARIIGI PRESIDENDI VALIMINE RAHVAHÄÄLETUSEL § 20.
 Hetkel ametis olev Vabariigi President kuulutab välja rahvahääletuse hiljemalt ühe nädala jooksul pärast kolmandat hääletusvooru Riigikogus, tehes teatavaks rahvahääletuse aja. Enne, kui hetkel ametis olev president kuulutab välja rahvahääletuse kuulab Riigikogu esimees ja hetkel ametis olev president ära valimiskomisjoni arvamuse.


§ 21. Rahvahääletusel osalemine


 (1) Rahvahääletusel saab osaleda valija vastavalt sissekirjutisele ja vastavas kohalikus omavalitsuses asuvas valimisjaoskonnas.


 (2) Rahvahääletusel osalevad valijad on otsuse langetamisel vabad.


(3) Igal rahvahääletusel osalenud valijal on üks hääl.


(4) Rahvahääletusel osalenud valija peab olema vähemalt 18. aastane süüvõimeline Eestisse sissekirjutatud kodanik.



§ 22. Vabariigi Presidendi ametisseastumine


 (1) Korraliselt valitud uus Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega esimesel Riigikogu istungil, mis järgneb Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemise päevale.


 (2) Erakorraliselt valitud uus Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega esimesel Riigikogu istungil, mis järgneb Vabariigi Presidendi valimise päevale.

NB! Antud postituses võib esineda ka kirjavigu. Tegemist ei ole avaliku - ega ametliku arvamusega!

Sallivus!

Miks Eesti riigis räägitakse sallivusest inimeste poolt, kes ise on sallimatud?
Mis on sallimatus?
Kas sallimatus on see, kui mõeldakse oma peaga?
Kas sallimatus on see, kui kaitstakse normaalset, bioloogilist ja füsioloogilist inimeste vahelist omapära? (Näiteks bioloogiliselt, füsioloogiliselt on inimene loodud mees- ja naissooks).
Kas sallimatus on see, kui inimest vihastab see, et võõraste abistamiseks poevad valitsustegelased nahast välja? Samas oma kodanikud on jäänud tahaplaanile.
Kas sallimatus on see, et eestlane näeb pagulastes ohtu? Probleemid on ju selgelt nähtavad. Pagulastel tekivad Eestis keelebarjäärid, nad ei pruugi kohaneda siinse elu-olu ning hakkama saamisega. Soomet, Rootsit jms riike külastades on selgelt näha, kuidas paljud pagulased "elavad". Osad nendest kerjavad tänavatel, käivad pättusi tegemas jne, samas küsivad riigilt veel igasugu toetusi, abirahasid jne. Kas kartus selliste inimeste ees on ikka sallimatus?
Mis on sallivus?
Kas sallivus ei ole mitte see, et arvestatakse ka teiste inimeste arvamustega? Kas sallivus pole mitte see, et valitsuses ja riigikogus osatakse oma otsuseid argumenteerida ning lahti seletada, mitte kasutada selleks jõudu ja oma arvamuste peale surumist. Kas sallivus pole mitte see, et EV  Valitsus peab tegelema oma põhilise tööülesandega ehk siin elavate kodanike heaolu, turvalisuse jne tõstmisega? Kas sallivus ikka on see, kui pidevalt räägitakse sallivusest, aga ise ollakse sallimatud? Mulle tundub, et riigis ei räägita sallivusest ega sallimatusest vaid pead tõstab demagoogia. Ehk kõige ehtsam poliitiline mõjutamine ning lollitamine.

Pagulaspoliitika läbi Riigikantselei silmade.

Pagulaspoliitika läbi Riigikantselei silmade. Minu postkasti potsatas Riigikantseleilt selline kiri:



"Kõnealused Euroopa Komisjoni ettepanekud puudutavad mitte laiemas mõttes immigrante, vaid isikuid, kelle puhul on tuvastatud selge vajadus rahvusvahelise kaitse järele, st põhjendatud tagakiusukartus rassi, usu, rahvuse, ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitilise meelsuse alusel ning kes on seetõttu sunnitud olnud oma kodumaalt lahkuma.


Rändeprobleem on väga mitmetahuline ning eeldab Euroopa Liidu riikidelt ühtset ning järjepidevat tegevust. Probleemi lahendamisel tuleb loomulikult keskenduda eeskätt algpõhjustele ning tagada abi ka surve all kannatavates riikides kohapeal, ent paraku on olukord tõsine ning tegeleda tuleb ka tagajärgede leevendamisega.


Komisjoni ettepanekutega, mida Euroopa Liidu tasandil hetkel menetletakse, ärgitatakse Euroopa Liidu liikmesriike osalema pagulaste ümberasustamise ja ümberpaigutamise programmides. Ümberasustamiskava näeb ette 20 000 juba ÜRO poolt pagulastena tunnustatud kolmandates riikides asuvates põgenikelaagrites viibiva isiku laialijagamist EL liikmesriikide vahel. Ümberpaigutamisplaan hõlmab 40 000 Itaaliasse ja Kreekasse saabunud ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ümberjagamist EL liikmesriikide vahel.


Euroopa Liidu liikmesriigid on tänaseks jõudnud kokkuleppele, et kõik riigid panustavad programmidesse vastavalt oma võimalustele.


Ülalmainitud programmide valguses on kaks stsenaariumi, milliseks vastuvõtuprotseduur kujuneb. Kui Eestisse saabuvad juba pagulasstaatust omavad isikud, siis suunatakse ta elama kohalikesse omavalitsustesse. Talle tagatakse tugi eluruumi üürimisel, eesti keele õpe ja hädavajalik tõlketeenus. Tal on õigus saada abi nagu igal Eesti elanikul: riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja tööturutoetust, sotsiaaltoetusi, tervishoiuteenuseid. Tal on õigus Eestis töötada, õigus tööturuteenustele ja -toetustele Eesti alalise elanikuga samadel alustel. Töötukassa poolt koostatakse individuaalne tööotsimise plaan.


Kui Eestisse saabunud isik alles taotleb rahvusvahelist kaitset, siis paigutatakse ta menetluse ajaks majutuskeskusesse. Majutuskeskuse poolt korraldatakse talle: majutamine, rahalise toetus maksmine toimetulekupiiri ulatuses (2015. aastal 90 eurot kuus), esmavajalike riiete ja muu vajalikuga varustamine, tervisekontroll ja juurdepääs tervishoiuteenustele, eesti keele õpe ja hädavajalik tõlketeenus, transporditeenus menetlustoimingutele. Kui rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldatakse ja taotleja saab elamisloa, hakkavad talle kehtima eelnevas lõigus kirjeldatud tingimused. Kui varjupaigataotleja töötab või tal on mingi muu rahaline sissetulek, talle toetust ei maksta.


Pagulaste edasise käekäigu puhul on võtmeküsimiseks nende edukas ja sujuv lõimimine Eesti ühiskonda. Oluline tagada pagulastele vajalik keeleõpe, teadmised siinsest ühiskondlikust korraldusest ning pakkuda abi töö leidmisel."

12.07.15 kella 15:00 paiku täiendan antud kirjutist. Valitsuse kodulehel olid üleval ka sellised mõisted:

Mõned mõisted valitsuse kodulehelt:

Põgenik
Põgenik on üldtermin kõigi kohta, kes on põgenenud päritoluriigist olenemata põhjustest, sealhulgas majandusmigrandid. Näiteks kui saabub paaditäis põgenikke, võivad need inimesed kuuluda erinevatesse gruppidesse (majandusmigrandid, tagakiusatud jne).

Varjupaigataotleja
Varjupaigataotleja on ainult see põgenik, kes on varjupaigataotluse esitanud ning ta ei ole veel tunnustatud pagulane.

Pagulane
Pagulane on isik, kelle kaitsevajadus on tuvastatud. See tähendab, et tal on põhjendatud tagakiusukartus rassi, usu, rahvuse, ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitilise meelsuse alusel ning talle on antud kaitse 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel.

Täiendava kaitse saaja
Täiendava kaitse saanud isik on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle väljasaatmine või kodumaale tagasisaatmine võib talle kaasa tuua tõsise ohu (näiteks surmanuhtlus, piinamine, muu ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine ja karistamine, rahvusvaheline või riigisisene relvakonflikt).

Rahvusvahelise kaitse saaja
Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, kes on tunnistatud pagulaseks või täiendava kaitse saajaks ja kellele on antud teises riigis elamisluba.

Samas öeldi Presidendi Kantselei poolt, et pagulastele kehtivad kõik Eesti seadused. Ühesõnaga saan aru, et pagulaste puhul erikohtlemist ei rakendata. Iseasi on see, kui suures mahus pagulasi vastu võetakse ning mis on tegelikult nende eesmärk Eesti riigis.

13.07.15 kella 17:10 paiku täiendan antud trükist.  Riigikantseleilt sai küsitud, et kui suures mahus pagulasi Eestisse vastu võetakse. Vastus tuli selline:

"Kui peate silmas EL ümberasustamis- ja ümberpaigutamise programmide raames vastuvõetavaid pagulasi, siis paraku pole lõplik number iga liikmesriigi kohta veel kinnitatud. Kõigi eelduste kohaselt saavutatakse numbrite osas kokkulepe järgmisel nädalal (20.07) toimuval EL siseministrite ametlikul kohtumisel.

Eesti on seisukohal, et mainitud programmide raames vastuvõetavate pagulaste arv peab olema kooskõlas riigi rahvastiku ja majanduse osakaaluga Euroopa Liidus. Vastavatest proportsioonidest oleme seni läbirääkimistel lähtunud ning need vastavad ka Eesti reaalsele võimekusele. "
Kuna mulle meeldib asjadega tegeleda sügavuti, siis täiendan seda postitust 18.07.15, kella 6:10 paiku, varahommikul, Euroopa Liidu Maja seisukohtadega:
"Altpoolt leiate vastused teie küsimustele.



1)      Rände osas annab hea pildi Statistikaameti ülevaade: http://www.stat.ee/90664

Spetsiifiliselt asüülitaotluste statistika kogu euroopa osas (s.h. Eesti) leiate Eurostati kodulehelt: http://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/6827382/3-12052015-AP-EN.pdf/6733f080-c072-4bf5-91fc-f591abf28176



2)      Euroopa Liit ei sunni Eestit pagulasi vastu võtma. Palju on juttu olnud Euroopa Komisjoni ettepanekust põgenike ümberpaigutamise kohta Euroopa Liidus, kus oli sees kohustuslikkuse aspekt, kuid see ettepanek ei leidnud heakskiitu Euroopa Liidu Ülemkogul. Ülemkogul otsustati, et riigid võtavad vabatahtlikult vastu pagulasi vastavalt oma võimetele. Lähemalt saab infot siit: https://valitsus.ee/et/pagulased



3)      Pagulaste kohtlemine ja neile antavad hüved ei ole reguleeritud Euroopa Liidu tasemel ja seega on konkreetse liikmesriigi otsustada. Selles küsimuses soovitame pöörduda Siseministeeriumi poole.

 Vabandan, et vastus on viibinud ja loodan, et sellest infost oli abi."

Nagu eelpool saadud vastustest selgub, ei sunni Euroopa Liit Eestit vastu võtmaks pagulasi. Selle loogika alusel võib oletada, et EV  Valitsus on ise nõustunud pagulaste sisserände positiivse saldoga, aga kindlat sundi Euroopa Liidu poolt ei ole. Pigem olen arvamusel, et hästi läbikaalutletud diplomaatia tulemusena oli Eesti Vabariigi Valitsusel võimalus ka pagulaste Eestisse sisserändele öelda: "Ei!".

Praegu Eestis valitsevat pagulaste teemalist õhustikku vaadates, ei ole vast tõesti otstarbekas Eestisse pagulasi sisse tuua. Seda põhjusel, et nende ühiskonda "sisse sulandumine" oleks äärmiselt keerukas. Põhjendan ka ära. Miks olen võtnud sellise seisukoha.
1. Pagulastele riigikeele õpetamine on ressursimahukas protseduur.
2. Paljud inimesed on sellele otsusele vastu. Kuigi sissetoodavate pagulaste arv ei tohiks olla väga suur.
3. Enne, kui hakatakse abistama teiste riikide kodanikke, tuleb oma riigi sisepoliitika viia kooskõlla rahva ootustele.
4. Valitsus ei tea veel isegi, kas pagulaste sisseränne ulatub tuhandetesse inimestesse või kogu pagulaste sisseränne piirdub 100 kuni 200 inimesega.
5. Praegust Eestis valitsevat õhustikku vaadates, ei ole otstarbekas ka pagulaste enda turvalisuse pärast neid riiki sisse tuua. Nende ühiskonda "sissesulatamine" läheb lihtsalt liiga kulukaks.


20.07.15, kella 6:45 paiku, täiendan antud trükist oma lisamõtetega.
Mõtted siis sellised:
"Pagulastega on asi palju lihtsam, kui oletused käivad.
1. Enne, kui pagulane võetakse EL kodanikuks ehk saab vastava isikut tõendava dokumendi, peab ta läbima nn kadalipu, mis iga ELi liikmesriik on seadnud. Enne, kui vastava riigi pass või ID-kaart väljastatakse.
2. Kui Eestis  kehtivad reakodanikule paljud nn kontrollmehhanismid. Kehtivad need ka pagulastele.
3. Kui Eesti kõrgkoolides; rakenduskõrgkoolides; riigikaitselistes kõrg- ning kutsekoolides kehtivad tingimused, kus tuleb läbida teatud arv AP-sid positiivsel tasandil või kool positiivse hindega lõpetada. Või muidu tuleb koolituskulud tagastada. Saab seda mõtet ja ideed laiendada ka pagulaste keeleõppesse. Kui riigikeelt teatud tasemel, näiteks B2 tasemel, ära ei soorita. Tuleb koolituskulud vastava hinnagraafiku alusel tagastada.
4. Abitoetusi ei saa, kui tööd ei tee (näiteks lihtsamad heakorratööd) jne.
5. Kuna Eestis on toimetulekutoetus alla igat arvestust. Ei usu mina, et pagulastel oleks väga suur huvi Eesti riigi vastu. Eriti olukorras, kus ainuüksi riigikeel on võõramaalasele peaaegu ületamatu katsumus."
22.07.15, kella 22:55 paiku lisan juurde uue punkti.
6. Kui pagulane ei saa Eestis hakkama siinsete heade tavade ja kommete aksepteerimisega. Saab ta ka riigist välja saata. Kokkulepe oli ELi siseministrite vahel, et Eesti võtab vastu alla 200 pagulase. Kui antud kokkulepe ei sisalda lisa klausleid, siis ma arvan, et väljasaadetud pagulast ei asendata uue pagulasega. Seega võib pagulaste arv tulla väiksem, kui ELi siseministrid kokkuleppisid.

22.07.15, kella 19:10 paiku uuendan antud postitust Siseministeeriumi siseturvalisuse pressinõuniku T.V.-i seisukohaga, mis puudutab riiki toodavaid pagulasi:

"Brüsselis kokku lepitud Itaalia ja Kreeka abistamine sealt pagulaste ümberpaigutamisega on ühekordne projekt kestvusega 2 aastat.

Eestisse saabuvad isikud saavad rahvusvahelise kaitse, ümberpaigutamine puudutab ainult isikuid kellel on reaalne vajadus rahvusvahelise kaitse ette.

Pagulasi elamis- ja elatustingimusi puudutavate küsimustega peate pöörduma sotsiaalministeeriumi poole, sest need küsimused puudutavad nende valitsemisala."

10.09.15 täiendan oma blogipostitust Sotsiaalministeeriumi seisukohtadega.
Samas mainin ette ära, et  oma küsimustega pöördusin Sotsiaalministeeriumi poole 23.07.15, aga vastus tuli alles augustikuu lõpus.
Sotsiaalministeeriumi vastus on selline:

"

 Pöördusite meie poole varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõttu puudutavate küsimustega. Vastame esitatud küsimustele allpool.

1. Kui suur on pagulastele antav elatusraha kuus?

                                            

Majutuskeskuses elavatele varjupaigataotlejatele makstav rahaline toetus on võrdne kehtiva minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuva toimetulekupiiriga. 2015. a on toetuse suurus90 €/kuus, alates 2016. a 130 €/kuus. Toetust makstakse vajaduspõhiselt, kui varjupaigataotleja töötab, talle rahalist toetust ei maksta. Samuti ei maksta rahalist toetust juhul, kui varjupaigataotlejaon taotlenud loa elamiseks väljaspool majutuskeskust põhjendusega, et tal endal on piisavalt rahalisi vahendeid või tagab tema ülalpidamise Eestis seaduslikult elav isik.

Rahvusvahelise kaitse saajatele –välismaalastele, keda on tunnustatud pagulasena või kellele on antud täiendav kaitse –eraldi suunatud rahalist toetust ei ole. Neil on võimalik samadel alustel teiste alaliste elanikega taotleda toimetulekutoetust. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise põhimõtetega on võimalik tutvuda Sotsiaalministeeriumi kodulehel https://www.sm.ee/et/muud-toetused-ja-teenused

2. Kus hakkavad pagulased elama ja kas nende üürirahad ja elamispindade kommunaalmaksed maksab riik kinni?Kas pagulased peavad ka ise mõned ülalpidamiskulud kinni maksma oma vahenditest? Kui pikka aega jäävad pagulased riigi ülalpidamisele?

Ümberasustamiseja ümberpaigutamise kaudu järgmise kahe aasta jooksul vastu võetavad pagulased paigutatakse elama Eesti erinevatesse piirkondadesse. Elukohtade valikul arvestatakse reaalseid töötamise võimalusi, samuti juurdepääsu haridusele ja avalikele teenustele. Riigi pool kaetakse eluruumi üürisuhte alustamisega seotud kulud. Edasised üüri-ja kommunaalkulud kaetakse vajaduspõhiselt, st et hinnatakseinimese sissetulekuid. Piisava sissetuleku puudumisel on tal võimalik taotleda toimetulekutoetust.

3. Kas pagulasi on võimalik rakendada ka mõningate tööde peale (näiteks heakorratööd, lihtsamad remonttööd jne), et nad ei jääks ainult Eesti maksumaksja rahakoti peale elama?

Pagulastel on õigus Eestis töötada. Eesmärgiks on seatud pagulaste võimalikult kiire suunamine tööturule. Seniste kogemuste põhjal võib ütelda, et pagulased soovivad tööle asuda, neil on valmisolek asuda tööle ka vähem tasustatud töökohtadele, sageli ka töökohtadele, mis on vähemnõudlikumad, kui nende varasem haridus või ettevalmistus eeldaks.

4. Kui suur on tegelik Euroopa Liidu "abiraha", mis "kulutatakse" pagulaste peale Eesti riigis?

Euroopa Liit toetab liikmesriike ümberasustamise ja ümberpaigutamise kaudu vastuvõetavate pagulaste vastuvõtmisel 6000 € ühe inimese kohta.

Nimetatud vahenditele lisaks toetatakse varjupaigavaldkonda Varjupaiga-, Rände-ja Integratsioonifondi kaudu. Fondi kohta leiab enam informatsiooni Siseministeeriumi kodulehelt https://www.siseministeerium.ee/et/tegevusvaldkonnad/valisvahendid/varjupaiga-rande-ja-integratsioonifond

5. Kuidas on korraldatud pagulastele riigikeele õpe ja kui palju see Eesti maksumaksjale maksab?

Pagulaste keeleõpe on korraldatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel. Keeleõpe on pagulastele tasuta. Pagulasele võimaldatakse eesti keele õpet kuni kahe aasta vältel alates rahvusvahelise kaitse saamisest. 2015. a kehtiva määra alusel kaetakse kulud keeleõppele kuni 1080 € ulatuses. Hetkel tagab pagulastele keeleõppe võimalused Hoolekandeteenused AS, kellega on Sotsiaalministeeriumil sõlmitud haldusleping. Pagulased osalevad keelekoolide poolt pakutavatele eesti keele kursustel.

Teavet pagulaste vastuvõtmise kohta leiate ka kodulehelt www.valitsus.ee/pagulased"

Seega nüüd saan selle blogipostituse lukku panna. Lõpetuseks nii palju, et Eesti riigi tüüri juures olevad inimesed peavad eelkõige oma riigi kodanike heaolu eest hea seisma. Mitte ainult genereerima, kuidas oma sooja töökohta hoida ja kuidas võimust kahe käega kinni hoida.

Selline sai seekord siis minupoolne arvamus.

Minu poolne arvamus. Teemal: "Kiirlaen"

Mõnes mõttes on hea kuulda arvamusi, et ka kiirlaenudest on hakatud viimasel ajal rohkem rääkima. Praegune olukord ei ole selles valdkonnas kuidagi rõõmustav. Läbi erinevate infokanalite on kuulda olnud, et kiirlaenude reklaamimist soovitakse piirata raadios ning televiisoris. Paraku olen isiklikult arvamusel, et suured reklaamplakatid tänavatel ning bussipeatustes on suuremaks ahvatluseks, kui teleka-kast ning raadio. Just tänavatel olevad reklaamplakatid on kõige otsesemad visuaalsed mõjutusvahendid, et ahvatleda inimesi võtmaks seda riski. Teisest küljest ei mõista ma ka 100% hukka antud äritegevust. Kuna see võib vahest just mõne aruka laenaja olukorda hetkeliselt parandada.  Samas, kui maksta oma kohustused õigeaegselt ära, siis ei teki ka probleeme tagasimaksetega ning siis ei lisandu ei viiviseid ega intresse.
Paraku ma arvan, et nii mõnigi kiirlaenu suurvõlglane on seotud ka mõne teise järelemaksu sõltuvusega. Lõpetuseks on hea tõdeda, et natuke ikkagi muutusi tuleb antud valdkonda.

Eksmeriment!

Mainin ette ära, et minu tänane eksperiment "Casino" oli rahastatud täielikult minu enda "taskust". Ei ole ma ühegi oma eksperimendi tarbeks saanud riigilt või mõnelt teiselt isikult toetust. 100% olen kõik ise kinni maksnud. Tänane eksperiment maksis mulle ca 50€.

Täna, 07.06.15, sai käidud ühes Eestimaa Casinos oma "sünnipäeva õnne otsimas". Suur tahtmine oli kogeda nn "Casino sõltlase" tunnet. Mainin ette ära, et mul oli võimalik  antud asutusest minema kõndida  50 eurose plussiga. Vo nii mõnigi arvab, et tegin halva otsuse ja lahkusin hoopis miinusega. Enda majanduslikku ja üldist materiaalset olukorda analüüsides oli see vo halb otsus. Aga tegelikult mitte.  Samas on riigi valitsuse kohustus, analüüsida Eesti riigikodanike toimetulekut ning seista inimeste heaolu eest. Paraku pole valitsus saanud hakkama paljude oluliste otsuste langetamisega. Ei kiida ega laida oma tänast eksperimenti. Samas on mul ka ükskõik mida teised inimesed nendest eksperimentidest arvavad.  Aga minule meeldib vahest vahetada oma muljeid. Iseasi, kui palju nendest kogemustest tegelikult kasu on. Samas on see ka teise järguline  teemapüstitus. Kuna igaüks elab oma elu ise.

Hetkeseisuga alustan oma blogi teemat tänase nn kogemuse najalt.  Nagu eelpool mainisin, käisin täna ühes Eestimaa kasiinos "õnne otsimas".  Esimese hooga ma siiski oma õnne ei leidnud. Samas teise aparaadi taga võitsin oma raha mitme kordselt tagasi. Aga õlu oli odav ning teenindus super, otsustasin, et proovin veelkord oma õnne. Sedapuhku kaotasin oma võidud ning jäin kergesse miinusesse. Ei imesta, kui paljud inimesed antud jutu peale koduarvutitest itsitavad. Aga mul on ka pohhui, mida teised arvavad. Leian, et antud eksperiment oli mulle kogemus omaette. Seega õpetus on see, et kasiinos tasub käia ainult siis, kui oskad piiri pidada. Vastasel juhul põletad oma elu ja võid sattuda võlgadesse, kus tuleb "sunniviisiliselt" langetada äärmiselt halbu otsuseid. Sellepärast on minul soovitus, mõtle enne järgi kas on vaja oma elu ära rikkuda või mitte!


NB!  Tänane "kogemus" oli hästi hoolikalt ettevalmistatud tegevus.



Tervitustega,



Vabatahtlik eksperimenteerija




Mikk  Paris