27.04.15 sai Peaministri Büroole saadetud selline kiri:

27.04.15 sai Peaministri Büroole saadetud selline kiri:

Tere Eesti Vabariigi Peaministri Büroo!

Kodanikuna sooviksin saada paarile olulisele küsimusele vastust. Küsimused puudutavad majutusasutuste käibemaksu tõstmist, mootorikütuse aktsiisi tõusu ning välispankade kasumite - ning tulude maksustamist. Esitan omapoolsed küsimused sellises järjekorras:

1. EV kodanikuna soovin teada, et kas majutusasutuste käibemaksu tõstmine 9%lt 20%le on tõene väide? Kui jah, siis miks valitsus on plaaninud/ plaanimas astuma sellist sammu? Kas EV Valitsus ei leia, et selline käibemaksuga mängimine võib halvendada/ halvendab siseturismi olukorda Eestis?

2. Teine palju vastumeelsusi tekitanud valitsuse otsus on mootorikütuse aktsiisi tõstmine. Kas Valitsus tõesti ei näinud ette või ei suuda leida muid katteallikaid oma valimislubaduste katteks? Kas Valitsus ei karda, et mootorikütuse aktsiisi tõstmisega tõusevad ka muud inimestele eluks vajalikud teenused ning -tarbekaupade hinnad? Mina isiklikult olen veendunud, et antud samm teeb vaesemad vaesemaks ning pikas perspektiivis mõjutab see otsus ka Eesti regionaalpoliitikat ning suretab välja nii mõnedki vaesemad Eestimaa külad.

3. Miks valitsus ei soovi maksustada Eestis resideeruvate välispankade kasumeid? 

Riigikogu lahtiste uste päev

23.04.15 ehk Riigikogu lahtiste uste päeval ehk Riigikogu sünnipäeval sai külastatud ka seda Toompea lossi. Päev oli tegus ning huvitav. Kõige huvitavam koht oli Oravate fraktsioon. Seal esinesid Maris Lauri ja Aivar Sõerd. Kuna endalgi oli kange tahtmine teada saada, mida arvavad oravad kütuseaktsiisi tõusust, majutusasutuste käibemaksu tõstmisest ning pankade tulude ning kasumite maksustamisest. Paraku vastused olid pikad ning laialivoolavad. Sellest hoolimata üritan mõned olulisemad punktid välja tuua. Majutusasutuste käibemaksu tõstmine 9%-lt 20%ni võib isegi ära jääda, kuna see toiming on väga suure küsimärgi all. Pankade kasumite maksustamine ning - tulude maksustamise probleem on küllaltki valus teema Eesti Valitsusele.  Midagi umbmääraselt vastati, et osad pangad pidid see aasta ikkagi Eesti riigikassasse mingeid dividende tasuma. Samas kütuseaktsiisi tõstmisega on lood nii, et valitsusel pole paremaid alternatiive, kuidas katta osasid oma valimislubadusi.

 Samas kui analüüsida eilset kütuseaktsiisi tõstmise vastast meeleavaldust (ise võtsin siis osa Pääsküla rabajooksust), siis pilte vaadates jääb mulje nagu ainult üks RK erakond hoolib inimestest. Mis on paraku vale ning antud üritus paistis pigem olevat üks propaganda üritus, mitte tõsine probleemiga tegelemine ega konstruktiivne kriitika valitsuse suunas. Kindlasti vaidleks mõni inimene sellele väitele vastu. Aga mis teha, kui arusaamad konstruktiivsest kriitikast on erinevad.

08.04.15 saadud vastus

30.03.15 saatsin Riigikogu uuele koosseisule omad ettepanekud. Antud teemadega on pöördutud ka eelmise RK koosseisu poole, aga kuna nendel puudus huvi antud teemadega tegelemiseks, siis sai 30.03.15 ettevõetud uus katse. Siin on ainult ühe Riigikogu liikme nägemus antud asjadest. Paraku minu enda seisukohad kattuvad ainult osaliselt. Üks põhjusi on see, et RK erakonnad ei tohiks enda äramajandamiseks riigieelarvest sentigi saada. Teine põhjus on see, et sms-laenude teemaga seonduvad seaduseelnõud olid täpsemini reglementeeritud, kui antud vastuses. Kolmandaks hetkel vastu võetud Riigikogu käitumisnormistik ei ole vajalikul tasandil sõnastatud. Neljandaks kooseluseaduse vastuvõtmine ja sellega seonduvad probleemid olid ning on kunstlikult tekitatud segaduse külvamine. Seda seadust ei ole kunagi vaja olnud ja omasoolisi paare ei ole Eestis ka seaduse tasandil ahistatud. Eesti kultuuriruumi kõik Euroopalikud väärtused lihtsalt ei sobi.


Tänan Teid saadetud kirja ja ettepanekute eest. Vastan Teie poolt välja toodud teemadele järjekorras.



1) Alates 1. juuli jõustub tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus, mille alusel on ebamõistlikult suurte tasudega kiirlaenulepingud automaatselt tühised. Täpsemalt on uue korra järgi krediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Selle muudatuse eesmärk on kaitsta tarbijaid ebaõiglaselt kõrgete kulude (nt intress, lepingutasud jne) eest.



2) Riigikogu Keskerakonna fraktsioon toetas eelmises Riigikogu koosseisus kooseluseaduse üle otsustamist rahvahääletusel. Paraku ei leidnud see ettepanek vajalikku toetust. Kooseluseaduse võimalik rakendumine tulevikus sõltub selle rakendusaktide vastuvõtmisest, mis nõuavad Riigikogu saalis 51 poolthäält. Olukorras, kus uus valitsuskoalitsioon pole veel ametisse astunud ning parlamendi lõplik koosseis on alles selgumata, ei ole mõtet ennustada, kas ja millisel kujul seadus jõustub.



3) Kindlasti nõustun, et vabatahtlikke ja nende panust tuleb senisest enam väärtustada. Vabatahtlike päeva laialdasem tähistamine on selleks üks positiivseid võimalusi.



4) 17. detsembril 2014. aastal kiitis Riigikogu vanematekogu (Riigikogu juhatus ja fraktsioonide esindajad) heaks Riigikogu liikme hea tava. Dokumendi koostamisse panustasid ennekõike Kaja Kallas, Kadri Simson, Mart Nutt, Andres Anvelt, Barbi Pilvre, Kaia Iva, Valdo Randpere ja Kalle Laanet. Tekst on leitav näiteks järgmisel lingil: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=181665



5) Mis puudutab erakondade rahastamise piiramist, siis toetan jätkuvalt valimiskampaania kuludele ülempiiri seadmist. See suurendaks sisulist poliitilist debatti ning ühtlasi vähendaks erakondade rahavajadust.



Kõige austusega



Jüri Ratas

Riigikogu aseesimees

Less Alcohol is better!

Neljapäeval, külmal päeval,
sai algust tehtud reisirajal.
Autoga 24 tundi.
Nii Austria  poole mindi.
Distantsi pikkuseks arvestati ca 1660 kilomeetrit.
Autos laiutada polnud isegi ühte meetrit.
Sõiduki aknast näha polnud palju.
Samas tehti aga autos palju nalju.
Enne Poola riiki ei märganud ma midagi huvitavat
ega kirjablokki sisse kruvitavat.
Alles Varssavi kandis,
puhatud sai ummik-kolonnis.
Vaade plekk-liisu aknast:
"Siuh ja sauh mööda tööstuspargi sakstest.
Suured tehased,
need õige mehised.
Äratasid huvi.
Ära kohe selle kirja põhjal ennast üles kruvi!"
Tšehhi -Austria piiril
sai lastud smailida looduslikul päiksekiirel.
Seal lähedal ka piltilus neitsilik järv.
Täielikult puhkas seega sõidupinge närv. 
Austrias suured mandlipuude õied
ja viinamarjapuude väljad.
Näitasid oma uhkust.
Loodus kohe oskas välja tuua oma õiget puhtust.
Siinkohal lõpetan oma reisikirje kiituse.
Aga lisan juurde võistluskirje kütuse.
Viinis külastasime ka Schönbrunni lossi.
See puhastas reisipingest jooksukalossi.
12.04.15 ehk võistluspäeval Doonau ääres
tungles stardikoridoris üle 10 000 inimese võistlusmeres.
Küllaltki kaua oli vaja sumbata rahvasummas,
et duelli visata võistluskinnas.
Sikk-sakk 
ja üleskruvitud inimhäälte makk.
Tekitasid oma võluga
ja mina oma jooksujala kuluga
 võistluse omamoodi meeldejäävaks.
Segaduse vältimiseks,
paremaks antud teema käitlemiseks.
Avalikustan reisi eesmärgi.
Siis keegi arusaamatusest ei kärgi.
12.04.15 toimus Viini linnas jooksumaraton.
Minu eesmärk oli läbida seal poolik maraton.
Samas ei tea kas  ka Austriasse enam pääseks.
Seda näitab aeg.
Aga tivolis sai märklaua vastu antud tinalaeng.
Lõpetuseks nii,
mis on täpne nagu pii:
" Less Alcohol is better!
Weniger Alkohol ist besser!
Vähem alkoholi on parem!
Seda saad teada kas hiljem või siis varem."

Riisipere-Haapsalu raudtee läbi matkaja silmade.

Hästi huvitav on lugeda ajaleheartikleid, kus kirjeldatakse Haapsalu-Riisipere raudteelõigu kasulikkuse või kahjulikkuse kohta. Selle tarbeks loodi isegi Riigikokku oma toetusrühm, et antud raudteelõiku taastada. Toda olukorda vaagides tekkis mul laiale ringile hästi huvitav küsimus: "Miks ei ole pikki aastaid tegeletud antud probleemi analüüsimise ja kasutegurite arvutustega?"

Mõned läänemaalased arvavad, et kui taastatakse Haapsalu-Riisipere raudtee lõik, siis hakkab seal piirkonnas elu kihama. Paraku ainult raudtee taastamisega sealse piirkonna elu-olu ei parenda ega ettevõtlust juurde ei tekita. Hetkeseisuga on Riisipere-Haapsalu raudteetamm isegi sealsele piirkonnale kasulikum, kuna läbi selle teelõigu läbivad matkajad (enamasti jalgrattaga matkavad kodanikud) saavad tutvuda tolle piirkonna elu-oluga. Ise olen läbinud jalgrattaga seda raudteetammi ainult ühe korra. Mida huvitavat ma seal piirkonnas kohtasin (2014.aasta suvel)?

Silma hakkas see, et hetkeseisuga ei ole enne Palivere midagi atraktiivset, kuna kohalikega suheldes sai selgeks see, et Palivere ümbruses plaanitakse/on plaanitud rajada/rajatakse midagi ka tervisesportlastele. Teiseks heaks ning huvitavaks kohaks on Taeblas asuv Ants Laikmaa majamuuseum ning siis tuleb Haapsalu linn oma iseärasustega. Ühesõnaga matkaja seisukohast on raudtee parem variant, iseasi kas ka kohalikele elanikele, sest bussid sõidavad palju tihedamini ja ka bussipeatusi on rohkem ning inimestele lähemal.

Laiemas plaanis annab raudtee taastamine kindlasti Hiiumaa, Haapsalu, Läänemaa põhjapoolsema osa ja Haapsalu läänepoolsema osa ning Vormsi saare turismiarendusele parema tõuke. Miks selline arvamus?

Eriti suvisel ajal, kui paljudel inimestel on puhkuste aeg, harrastavad osad eestlased ja- turistid matkata jalgratastega. Eelpool kirjeldatud piirkonnad on väga atraktiivsed matkapiirkonnad. Nendes piirkondades on olemas omad iseärasused, mida tahaks korduvalt külastada. Samas on need piirkonnad ka paremini varustatud ööbimiskohtadega. Iseasi, kas ka ööbimishinnad on eestlastele meelepärased?
Teisest küljest sellist matkahooaega on aastas võib-olla maksimaalselt 5 kuud. Seega jääb järgi ca 7 kuud, kus antud raudteelõigu kasutamist nii suures mahus ei toimu. Kas antud juhul on ikka raudtee taastamine kasulik?
Mina isiklikult leian, et eelkõige peavad raudteetammi juurde jäävad külad ja asulad suutma oma piirkonnad muuta atraktiivseks. Mis kasu on raudtee taasatamisest, kui inimesed ei lähe nendesse piirkondadesse isegi bussiga- või autoga reisides? Eelkõige peab riik suutma Eestis tekitada ettevõtluskliima, mis soodustab väikeettevõtlust.

Praegust olukorda vaadates on Riisipere-Haapsalu raudteelõigu taasatamine või mittetaasatamine mitteoluline vaidlusteema. Palju olulisem ja kasulikum vaidlusteema peab Riigikogus olema, et kuidas taastada ettevõtluskliima, mis soosib väikeettevõtlust. Siiani on tegeletud ainult väikeettevõtluse väljasuretamisega, eriti just maapiirkondadest.
Ei saa nõustuda ka selle väitega, et tänu raudtee puudumisele, on hakanud sellest piirkonnast väljarändama. Inimeste liikumine maapiirkondadest väljamaale või linnadesse on tingitud eelkõige ikkagi töökohtade puudusega ja elukallidusega, mida on näha ka väikekaupluste hindades.