Kas tõde või vale?

Kuna minul puudub hinnang antud kirjale, siis küsingi, et kas see on tõde või mitte?


Aga kirjatükk iseenesest selline:

Vabariigi Valitsuse eesmärgiks on tagada Eesti riigi julgeolek, inimeste jõukuse kasv ja toimetulek. Selleks on valitsusel kavas langetada tööjõumakse, tõsta lastetoetusi ja hoida kaitsekulud vähemalt 2% tasemel SKT-st.Lisaks eraldab Vabariigi Valitsus järgmisel aastal 20 miljonit eurot idapiiri väljaehitamiseks. Need on vaid mõned näited valitsuse plaanidest. 

Majanduskasvule on positiivse mõjuga, kui nihutada maksukoormust tööjõu maksustamiselt ja inimeste sissetulekute maksustamiselt kahjuliku tarbimise ning saastamise maksustamisele. Sellepärast on valitsus näinud ette täiendava alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusu ning kütuseaktsiisi tõusu. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi kiiremas tempos tõstmine võimaldab jätta ära kütuseaktsiisi tõusu 2019. aastal. 

Arusaadavalt tekitab igasugune hinnatõus pahameelt ja küsimusi. Rahandusministeeriumi analüüsi järgi kallineb kütuseaktsiisi tõusu arvelt kütuseliiter vähem kui 5 senti aastas. Aktsiisitõusu otsene mõju inflatsioonile on Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt 2016. aastal 0,26%, mis pole arvatavasti nii suur hinnatõus, mis külasid välja suretaks. 

Nagu oma kirjas viitate, oli majutusasutuste käibemaksu erisuse kaotamine tõesti ka koalitsiooniläbirääkimiste laual. Peale täiendavat analüüsi lepiti Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel kokku, et seda erisust täielikult ei kaotata, vaid tõstetakse 5 protsendipunkti võrra 9%-lt 14%-le alates 2017. aastast. Siseturismi aktiveerimiseks otsustati, et lisaks olemasolevatele vahenditele Ettevõtte Arendamise Sihtasutuses, leitakse täiendavalt 6 miljonit eurot kolme aasta jooksul maaturismi arendamiseks. Ettevõtlusminister koostöös riigihaldusministriga töötavad välja võimalused, kuidas saaks seda sektorit kõige paremini arendada. 

Väide, et Vabariigi Valitsus ei maksusta Eestis resideeruvaid välispankade väljamakstavaid kasumeid, ei vasta tõele. Neile kehtivad täpselt samasugused reeglid, kui meie ettevõtetele ja nad peavad väljamakstud dividendidelt maksma tulumaksu. Mulle teadaolevalt on suuremad pangad seda ka teinud. 

Näiteks, aprilli lõpus tuli teade, kui Swedbank maksis möödunud aasta eest 72 miljonit eurot makse.

Teine näide on Danske Bank’ist, kus möödunud aastal tasuti riigile 8,1 miljonit eurot tulumaksu. 
www.aripaev.ee/uudised/2014/12/10/danske-bank-tasus-riigile-81-miljonit-eurot-maksu 

Eesti naljakas elu-olu.

Mis siin pikalt rääkida, aga Eesti elu-olu on tõesti naljakas.
Aga väike ettepanek ka minu poolt.

Eile sai peaminister Taavi Rõivase nõunikule Janis Kukk´ele tehtud ettepanek, et miks ei võiks Eestis muuta Riigikogu liikme staatuse seaduse paragrahvide 30 ja 31 sõnastust, ning Riigikogu liikmete kuluhüvitiste protsendimäärasid muuta väiksemaks. Eks elu näitab, kas nende mõtetega ollakse päri või mitte.

Ühe lihtkodaniku mõtted!

Sai üks päev saadetud Peaministri Büroole ja Riigikogu uuele koosseisule mõned ettepanekud. Nagu allpool vastusest on näha, kiidab Peaministri Büroo  Taavi Rõivast taevani. Mis pole ka mingi uudis. Asja point on selles, et Peaministri Büroo kiidab kodaniku ettepanekuid, kes sai Riigikogu valimistel ainult 23 häält, samas töötab see kodanik ka lihttöölisena. Paraku ma ei nõustu kõigi nende seisukohtadega. Aga kiri iseenesest selline:

Lugupeetud Mikk Paris

Tänan Teid peaministrile saadetud ettepanekute eest!

Olen Teiega nõus, et otsustes tuleks hoiduda õigusnormidega ülereguleerimisest ja järjest rohkem tuleks vähendada ametkondlikku bürokraatiat. Selleks on Taavi Rõivase juhitavas valitsuses tekitatud riigihaldusministri ametikoht, kes nende teemadega nüüd juba igapäevaselt tegeleb. Riigihaldusministri peamisteks ülesanneteks ongi riigiteenuste konsolideerimine, riigireform ning riigile kuuluva vara omanikupoliitika.

Oma pöördumises teete ka ettepaneku  vähendada erakondade rahastamist. Erakondade rahastamine on oma ideelt suunatud sellele, et vältida erakondade sõltuvusse sattumist rahastajatest, tagada erakondade selge, läbipaistev ja ühtsetel alustel rahastamine. Praktiliselt kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides on parteide rahastamise üheks allikaks riik.

Samuti toote oma pöördumises välja erakondade ebaausa rahastamise riigieelarvest. Informeerin, et eelmine Riigikogu koosseis on teinud erakonnaseaduses Riigikogust välja jäänud erakondade rahastamises mitmeid olulisi muudatusi. Näiteks, tõusis alates Riigikogu XIII koosseisu volituste algusest Riigikogust välja jäänud erakondade riigieelarveline toetus vastavalt häälte protsendile:
-        vähemalt 2% kuid alla 3% häältest, saab riigieelarvest eraldist 30 000 eurot aastas;
-        vähemalt 3% kuid alla 4% häältest, saab riigieelarvest eraldist 60 000 eurot aastas;
-        vähemalt 4% kuid alla 5% häältest, saab riigieelarvest eraldist 100 000 eurot aastas.

Lihtsalt võrdluseks, et varasemalt said erakonnad, kes ei ületanud valimiskünnist, aga said vähemalt:
-        1 % häältest, riigieelarvest 9 587 eurot aastas;
-        vähemalt 4% häältest, riigieelarvest 15 978 eurot aastas.

Loodetavasti saate ülejäänud ettepanekutele vastused Riigikogust, kus neid menetletakse.

			Mõtestan siis lahti, et  mida mina mõtlen  seadustega üle reguleerimise teema all. Näiteks võtame  Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus1 ´e. Alles hiljuti oli juttu, et valitsusel on plaan tõsta mootorkütuse aktsiisi. Seega valitsusel oli plaan suurendada antud seaduse paragrahv 66 lg1- lg7 olevaid aktsiisimäärasid. Teiseks näiteks osasid paragrahve ATS´is. Kus riigiametnikel on liiga palju kohustusi, mis kitsendavad kohati osade riigiametnike normaalse elu-olu toimimist (selleks olemas omad kogemused) jne. Samas on täitsa tarbetu seadus:  Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seadus. Mis siin salata ka Riigikogu liikme staatuse seaduses on üle reguleeritud ka Riigikogu liikmete ametehüvede protsendimäärad. JNE...........

Kopp-kopp......Kas keegi on kodus?

 Kopp, kopp.....
Kopp, kopp....
Kas kopp on ees?
Kas arvuti maailmas oled sees?

Ah, mis siin ikka enam koputada, kui oled ekraani taga, siis loed nagunii seda kirja. 
Oi, oi juba ehmatasid ära. Kartsid, et ekraanile koputab "roheline mehike"? Kuulsid kuskilt, et arvutis kolistab mõni poliitiline äratus? Kõrvatagust sügades peab tõdema, et siinkohal ei ole tegemist kellegi poliitilise propagandaga, vaid ühe väikese äratusega. See äratus ei ole punane, sinine ega lilla, vaid kollane. 

Hoiatan igaks juhuks ette, et antud tähtedevalang on väga tuline ja kõrvetab selle virtuaalpaberi õige mustaks.
Üks, kaks, kolm ja tuld......

Olid majad, olid aiad
Olid inimesedki väga maiad.
Kraanidest voolas palju viina.
Lapsedki armastasid rohkem piima.

Assa mait. Jälle kaldusin teemast kõrvale. Nojah nüüd tuleb ise ennastki korralikult üles ärata ja alustada oma tegeliku kirja kribamist.

Ühel ilusal aprillikuu päeval tekkis mõte: "Tahaks minna reisima, näha maailma. Imetleda suuri Austria viinamarjapuu välju ja võtta lonks päiksepaistest läbi imbunud veini." Selline oli minu helekollane unistus. Kahjuks Austriasse jõudes kerkis silmade ette karm reaalsus ning ülejärgmisel päeval tuli hoopis jalgadele anda tuld. Liduda need õige pikad 21,1km omas mullis, teiste inimeste keskel. Küll  see oli alles kohutav distants. Nu arvutiekraani taga peaks jõudu olema küll, et mustaks läinud tähti üle lugeda.
Mis täna küll toimub, et teema kaldub pidevalt kõrvale? Kas tõesti on liikvel mõned arvutikratid?
Nonii, alustan teise ja tõsisema katsega.
Nagu eelpool sai mainitud, oli üks tore reisielamus Viinis. Vilksamisi puudutasin ka ühte jooksuüritust. Jah! Just nimelt antud ürituse raames tekkis mõte alustada oma loodud idee- ja mõtte tutvustamist, mis puudutab  alkoholi. Sellele mõttelennule panin ilusa ja särava nime: "Less Alcohol is better!".
Praeguseid täheseisusid vaadates ei oska isegi ennustada, kui hästi või ebaõnnestunult see mõttelõng hakkab voolama. Ise arvan, et ehk läks naelapea pihta ning antud õbrukese tuuma peale kasvab paks koorik.
Seekordsel alkoholiteemalisel katsel üritan tuua seoseid valge- ja kollase rassi eripäradest ning omapäradest. Suur osa mõtteid "laenasin" tippteostest: "Seitsekümmend Hiina imet" ja J. Saarma raamatust "Aju ja alkohol."
Mis siin salata. Alkoholi pruukimine ei ole kindlasti üks modernne - kapitalistlik käitumismall. Kraadidega hundijalavee tarvitamise traditsioonid ulatuvad juba mitme saja- või isegi mitmetuhande aastatagusesse ajajärku. Võib-olla on see üks põhjusi, et miks alkoholi tarvitamist ei ole peetud hälbivaks käitumiseks. Võib-olla ka on. Sõltub, millisest ideoloogiast vaadata. Tänapäeval on antud teema akuutsem (teravamalt esile kerkivam). Üheks selliseks ajendiks saab pidada inimeste autosõidu lembust ja automatiseeritumat tööstust. Nu iseasi on, kuidas siinkohal tuua võrdusmärki, ega ei saagi mingeid märke eeldada, kuna see kõik on inimeste enese mõtlemises kinni olev käitumisnorm. Kindlasti esineb antud postituses ka kirjavigu ning neid on üsna ohtrasti. Nende väljauurimiseks annan filoloogidele ja tähenärijatele tööd. Tööpõld on suur ja lai, nagu Poola õunapuude väljad.
Kindlasti tuleb arvesse võtta ka seda, et alkoholi süstemaatilise tarvitamise, halvimal juhul kuritarvitamise, tagajärjel kujunevad inimesel välja psüühilise tegevuse ning kehaliste funktsioonide häireid. Järgnevad mustad, pikslitest koosnevad tähed ja sõnad kujutavad juba nii palju ohtu, et ainuüksi nende kirja panemine võttis mul käed- ja lõua värisema. Lõgiseva lõuaga ja rappuvate kätega võtan julguse kokku ja kirjutan sellised märksõnad: 
 Alkoholi süstemaatilise tarvitamise tagajärjel: 
1. Muutub inimesel psüühika struktuur.
2. Ilmnevad hälbed tajumises, mõtlemises ja emotsionaalsuses.
Kahe punkti kokkuvõttes ehk =-märgi punktiks on tulem. Inimese isiksus muutub süstemaatilise alkoholi tarvitamise tagajärjel täielikult.
4. Rikked esinevad ka tema ainevahetuses, - seede- ja erituselundite tegevuses, - sisenõritusnäärmete talituses jne.
Sellised vaimsed ja kehalised kõrvalekalded mõjutavad häirivalt ka inimese heaolule-, töövõimele- ja sotsiaalsele funktsioneerimisele üldisemalt. 
Alkoholismi soodustavaks pinnaseks on küll tema kättesaadavus, alkoholi olemasolu, tarvitamise ulatus. Samas on ka veel rida muid tegureid. Nagu näiteks: bioloogilised-, sotsiaalsed-, psühholoogilised jms tegurid.
On kindlaks tehtud, et alkoholismi kujunemisel võivad oma osa etendada ainevahetuse mõningad  kaasasündinud iseärasused, eriti ensüümide (fermentide) aktiivsuses.
Ensüümid on organismides eriliste omadustega, väga erineva struktuuriga, kõrgmolekulaarsed orgaanilised ja sünteetiliselt valmistatud katalüütilised globulaarsed valgud, mis koosnevad, valdavas enamikus, temperatuuritundlikest aminohappejääkidest.

Nii näiteks on ilmennud, et alkoholi lagundamisest orgamismis osa võttev ensüüm aldehüüddehüdrogenaas (mis lagundab alkoholist tekkivat atseetaldehüüdi) on erinevatel indiviididel suuresti erineva aktiivsusega. Mis omandab olulist mõju ka inimeste alkoholitaluvusele. Isik, kellel aldehüüddehügrogenaasi aktiivsus on kaasasündinult kõrge, talub alkoholi hästi, sest tema organismis lagundatakse alkohol täielikumalt. Tal ei teki atseetaldehüüdi kuhjumist, ning seega ei kujune tal vastava mürgituse tunnuseid.
Atseetaldehüüd ehk etanaal (CH₃CHO) on toatemperatuuril keev vedelik (keemistemperatuur 21 °C).

Teisest küljest, kel on atseetaldehüüdi kogus väiksem, talub alkoholi tundlikumalt ning suure tõenäosusega sellisest indiviidist alkoholismihaiget ei kujune. On ilmnenud huvitav tõik (tõsiasi), et kollase rassi esindajatel (hiinlastel, korealastel, jaapanlastel, indoneesialastel) esineb selle ensüümi aktiivsus tunduvalt madalamal tasemel, kui valge rassi esindajatel. Sellepärast arvataksegi, et see on üks mõjuvaid põhjuseid, miks kollase rassi esindajatel esineb tunduvalt vähem alkoholismihaigeid kodanikke.

Analüüsides oma juttu, mis sai siia arvutiekraanile kribatud ja kõrvutades seda lugu raamatu "Seitsekümmend Hiina imet" kirja pandud sõnadega, siis on sellel võrdlusel oma tõetera olemas. Oma sisemiselt salaluurelt järgi uurides avalikustan mõned sõnad ka sellest ajaloolisest teosest:
" Lugupidamine alkohoolsete jookide ehk jiu vastu on samuti oluline aspekt hiina gastronoomias (kokakunstis). Keedetud teraviljast ja eraldi kääritus ainetest jooke on Hiinas toodetud alates neoliitikumist. Neid kasutati muistselet tseremooniatel ohvriannetusena jumalatele ja esivanematele ning endiselt on neil oluline roll pulmapidudel ja muudel sündmustel. Rituaalsete toostide puhul eelistatakse tänapäeva Hiinas tugevaid selgeid jooke, mis on valmistatud riisist, sorgost ja muudest teraviljadest. Igapäevaseks keelekasteks sobib aga hästi õlu."
Tagasi maapeale laskudes ja vaadata eestlaste alkoholi tarbimisharjumusi, võib tõdeda, et
tihti peale armastatakse alkohoolseid jooke  ületarvitada ja ollakse valmis valgustkartvateks "mehetegudeks".  Kas on tuttav tunne mõnest "korralikust peost"?
Vahemärkuseks tipin, ebaviisakalt, veel juurde natuke tarkusesõnu: "Alkoholismi ehk organismi etanoolisõltuvust nimetatakse vahel ka viinakatkuks."
Nagu eelpool mainitud jutust oli aru saada, siis alkoholi tarbimist ei ole hetkeseisuga võimalik täitsa nullnivooni alandada. Küll on suure tahtmise juures võimalik vähendada oma alkoholi koguseid.

Seega: "Less Alcohol is better!"

Tervitustega,

Helekollane äratus 21919.



 

Ülisalajane!

Täna sai uuritud järjekordselt ülisalajast informatsiooni alkoholi kohta. Seekord tulevad osalised andmed J. Saarma raamatust "Aju ja alkohol".
See 1987. aastal väljaantud raamat kajastab suurepäraselt alkoholi mõju inimorganismile ja -peaaju töö efektiivsusele. Poleks kunagi uskunud, et joobesümptoomide raskust mõjutavad sellised jõud nagu näiteks:
1. Ravimid
2. Vanus
3. Sugu
4. Alkoholi konsentratsioon veres ja peaajus
5. Kesknärvisüsteemi tüüp
6. Kesknärvisüsteemi seisund
7. Tervislik seisund
Seda loetelu vaadates saab põnevusega jälgida, kuidas alkoholi tarbimine (eriti suurtes kogustes) mõjutab meie elu. Vahest suudab see hundijala vesi inimeste käitumist nii palju muuta, et rahulikust ning vagurast lambakesest kasvab välja möirgav lõvi.
Mis siin pattu salata ka alkoholi tarbimisel peab soovõrdsusvolinik näppu viibutama, kuna salajaste andmete valguses on naiste peaaju alkoholi suhtes tundlikum, kui meeste oma. Mis teha, kui ellu on juba  loodud kaks füsioloogiliselt täiesti erinevat inimtüüpi. Paraku loodusseaduse vastu rohtu pole. 
Alkoholijoobele on omistatud ka erinevad variatsioonid:
1. Eufooriline joove. Seda joobeastet iseloomustab lõbusus, soov  sulanduda seltskonda jms tegevused.
2. Düsfooriline joove. Staadium, kus joobnul tekib tugev tung muutuda pahuraks, ironiseerivaks, kergesti ärrituvaks. Samas tõuseb inimesel mõte teisi halvustada, olla ümbritseva suhtes rahulolematu jne.
3. Eksplosiivne joove. Antud astmes inimene erutub kergesti ning sisemine lõvi kohe sunnib enda eksponeerimist (tekivad raevuhood).
4. Paranoiline joove. Olek, kus kraadidega vett kurku kulistanud inimene hakkab end ümbritsevaid kaaslasi kahtlustama, neid kartma jne. Ühesõnaga sisemine lõvi muutub väikeseks värisevaks lamba tallekeseks. Paraku pole see naljaasi. Eriti, kui joomakaaslased ei ole kõige parema taustaga. Siinkohal on hea soovitus: "Tuleb valida, kellega pidutseda!"
5. Hüsteroidne joove. Siinkohal üritab, muidu viks ja viisakas kodanik mängida superman'i. Mõned promillid alkoholi ja "IT gurust" saabki "sillal roniv ämblikmees". 
6. Depresiivne joove. See joobeseisund on vast kõige hullem staadium. Siinkohal võib inimene ennast juba teadlikult hakata vigastama või üritama endalt elu võtta. Teisisõnu alkoholist leevendust otsiv depressioonist  vaevatud inimene süvendab oma depressiooni veelgi.

7. Patoloogiline joove. Antud reaktsioon alkoholimürgitusele on väga harva esinev. Aga sellise sümptomiga joove tekitab juba psüühikahäireid. Inimesel halveneb analüüsivõime teda ümbritsevale keskkonnale, võib tekkida paanikahoogusid jne.

Oma ülitundliku teema lõpetuseks võin väita, et vähem alkoholi loob parema elukvaliteedi.

Meeldetuletus!

Aastal 2014.02.24 sai tehtud algust ühe kindla mõttega, mis puudutab RK liikmete käitumist ning nende suhtumist oma tööandjatesse. Allpool kirjeldatud kiri sai 2014. aastal saadetud ka Ekre esimees Mart Helmele (tol ajal olin veel ka Ekre liige). Tema vastus oli, et need põhimõtted on liigagi õiged. Paraku vaadates 2015. aasta Riigikogu koosseisu ning osade liikmete juures puhkenud skandaalikesi, siis ei ole Ekre isegi suutnud päris ausat mängu mängida ning osa nende liikmeid oma käitumisega on kohati labasemad, kui lasteaia lapsed. Teisest küljest ei ole ka midagi imestada, kuna Eesti Riigikogu poliitiline kultuur on juba üle 20-ne aasta olnud lapsekingades. 

Kiri iseenesest selline:



Eetikakoodeks

Eetikakoodeksi eesmärk on anda Riigikogu liikmetele ja teistele kõrgetele riigiametnikele raamistik käitumisotsuste tegemiseks, nii teenistuses kui ka väljaspool seda.
Eetikakoodeks tugineb meie kultuuriruumi headele tavadele, traditsioonidele, üldtunnustatud moraalinormidele ning Riigikogu liikmete ja teiste kõrgete riigiametnike  töö iseloomule.
Eetikakoodeks täpsustab ja täiendab avaliku teenistuse eetikakoodeksis sätestatut.
1.  Üldist
1.1. Eetikakoodeksist tuleb juhinduda nii Eestis kui ka välismaal, sõltumata sellest, kas eetilise eksimusena käsitletava käitumise puhul on tegu seaduserikkumisega või mitte. Eetikakoodeksi eiramine võib olla Riigikogu liikmete ja teiste kõrgete riigiametnike distsiplinaarvastutuse aluseks, samas ka ametist vabastamise aluseks.
1.2. Kõrgemad ametnikud peavad oma käitumisega olema eeskujuks kõigile teistele, nende eksimused väärivad rangemat hukkamõistu.
1.3. Riigikogu liige ja teised kõrged riigiametnikud teevad oma tööd kohusetundlikult, nad on õiglased ja usaldusväärsed. Nad ei valeta ega moonuta tõsiasju. 
1.4. Riigikogu liikmed ja teised kõrgemad riigiametnikud on ametialases suhtlustes viisakad. Nad kasutavad teiste asutuste ja organisatsioonide esindajatega ning Eesti riigi kodanikega suheldes lugupidavat-vormi.
1.5. Riigikogu liikmed ja teised kõrged riigiametnikud käituvad korralikult igal ajal ja igas olukorras. Nende  välimus on korrektne nii tööl, kui ka vabal ajal. Eksimused ametialases tegevuses ja vääritu käitumine eraelus võivad kahtluse alla seada kogu Eesti riigi usaldusväärsuse.
1.6. Riigikogu liige või mõni teine kõrge riigiametnik ei soosi mingil moel kodanike petmist ja- vihkamist. Ta ei kasuta ebamoraalse subkultuuri slängi, ega kaaskodanikke halvustavaid väljendeid.
1.7. Riigikogu liige või mõni teine kõrgem riigiametnik  jagab ühiseid väärtusi teiste riigiasutustega. Riigikogu liikmeks või mõneks teiseks kõrgemaks riigiametnikuks ei võeta inimest, kes on pidanud lahkuma teisest avaliku võimu asutusest oma eksimuse tõttu.
1.8 Riigikogu liige ei ratifitseeri Põhiseaduse vastaseid välislepinguid. Sealhulgas ka, 18.2.14, Venemaal allkirjastatud Eesti-Vene piirilepingut, kui see on Eesti Vabariigi kodanikele kahjulikult sõnastatud ja annab Venemaale õiguse seada EV-le omapoolseid tingimusi.
2.  Suhtlemine kaaskodanikega
2.1. Kaaskodanikega suheldakse ainult lugupidavas vormis. Riigikogu liige ja teine kõrgem riigiametnik hoidub igasugusest tegevusest, mis võib seada kahtluse alla tema objektiivsuse oma hallatavate teemade käsitlusel. Ta  ei anna kaaskodanikele lubadusi, mille täitmine ei kuulu tema pädevusse.
2.2. Kõiki kaaskodanikke kohtlevad  kui ühiskonnaliikmeid, kes on riigile kasulikud, mitte kui tülitekitajaid.
2.3. Nad kohtlevad kaaskodanikke õiguspäraselt ning teevad kõik endast oleneva, et hoida ära nende vaimne väärkohtlemine.
2.4. Nad  keelduvad igasugustest kahtlase väärtusega „ämma rahadest“.
2.5. Nad ei kuluta ebaotstarbekalt maksumaksja raha.
2.6. Nad võtavad vastu ainult otsuseid, mis on riigile ja elanikele kasulikud. Nad hoiduvad igasugustest jokk-skeemidest.
3.  Suhtlemine alluvatega
3.1. Juht kohtleb alluvaid võrdselt ja õiglaselt. Tehes ettepaneku alluvat edutada, ergutada või karistada, juhindub ta objektiivsetest asjaoludest. 
3.2. Juht selgitab oma otsuste tagamaid alluvatele nii, et need mõistavad otsuste mõtet ja sisu.
3.3. Juht suhtub igasse töötajasse nii, et alluv tunneks end täisväärtusliku meeskonnaliikmena.
3.5. Juht ei tee alluvale kunagi märkust kaaskodanike juuresolekul.
3.6. Alluvat, kes on tööülesandeid täites kogenematuse tõttu eksinud, ei naeruvääristata ega häbistata.
3.7. Riigikogu liige või teine kõrgem riigiametnik ei otsusta oma lähisugulase ega -hõimlase tööle võtmist, kui seda töökohta ei täideta avaliku otsinguga.
4.  Riigikogu liikme ja teiste kõrgemate riigiametnike majanduslik sõltumatus
4.1. Nad ei tee otsuseid ega toiminguid omakasu eesmärgil. Nad  keelduvad  teenusest, kingitusest, rahast jms, mis võivad mõjutada nende sõltumatust teenistusülesannete täitmisel või mida võidakse nii käsitada.
4.2. Nad ei võta vastu toetusi oma jokk-skeemi tegevuste  jaoks (nt tasuta ruume, koolitust, vahendeid, õppereise, remonttöid jms) "kahtlaselt" eraisikult ega äriühingult. Vastu võib võtta annetusi, mis on mõeldud kaaskodanike hüvanguks.
4.3. Nad ei võta vastu toetusi oma tegevuste  jaoks muult juriidiliselt isikult, kui on alust uskuda, et asutuse tegevust toetades on sel kahtlase väärtusega majanduslikke või muid -omakasupüüdlikke huve. 
4.4. Nad  hoiduvad  töötamast teise tööandja juures, kus nad kahjustavad riigiameti mainet.
4.5. Nad  hoiduvad tegudest, mis  kahjustavad nende tööandjat – riiki (maksupettused, ebaseaduslik töötamine jt).
5.  Suhtlemine avalikkuse ja meediaga
5.1. Riigikogu liige või mõni teine kõrgem riigiametnik hoidub ebasündsast internetisuhtlusest. Vältimaks riigi  ja ametniku enda maine kahjustamist, ei avalda ka internetis sündsusetuid fotosid ega tekste.
5.2.. Nad  ei kirjuta internetiportaalidesse solvavaid, anonüümseid ega ebakorrektseid kommentaare.
5.3. Nad ei osale saadetes, ei kirjuta artikleid jms, mis on ebaväärikad, halvustavad, ebamoraalse sisuga, käsitlevad tõsiseid sotsiaalseid teemasid naeruvääristavas vormis ning on vastuolus riigiameti eesmärkidega ja väärtustega, mida nende hallatav asutus esindab.

6.  Käitumine vabal ajal
6.1. Nad ei tarbi narkootilisi aineid.
6.2. Nad ei kasuta prostituuditeenust.
6.3. Nad  hoiduvad  mõõdutundetust alkoholitarvitamisest, mis muudab tema käitumise ebaväärikaks ja kaasinimesi häirivaks.
6.4. Nad  väldivad teadlikult igasuguseid kahtlaseid "ämma rahasid"
6.5 Nad ei kuluta maksumaksja raha oma eralõbuks.

Tervitustega,
Eesti Vabariigi kodanik

Mikk Paris


Kindlasti tekib mõnel trotslikul inimesel küsimusi, et miks kordan oma vana kirjatükki? Põhjusi ei ole vaja ka kaugelt otsida. Antud kirjutise aluseks on võetud ühe teise riigiteenistuse käitumiskoodeks, mille autorid on  kõrgemad riigiametnikud Justiitsministeeriumist.