Kiri iseenesest selline:
Eetikakoodeks
Eetikakoodeksi eesmärk on anda Riigikogu liikmetele ja teistele kõrgetele riigiametnikele raamistik käitumisotsuste tegemiseks, nii teenistuses kui ka väljaspool seda.
Eetikakoodeks tugineb meie kultuuriruumi headele tavadele, traditsioonidele, üldtunnustatud moraalinormidele ning Riigikogu liikmete ja teiste kõrgete riigiametnike töö iseloomule.
Eetikakoodeks täpsustab ja täiendab avaliku teenistuse eetikakoodeksis sätestatut.
1. Üldist
1.1. Eetikakoodeksist tuleb juhinduda nii Eestis kui ka välismaal, sõltumata sellest, kas eetilise eksimusena käsitletava käitumise puhul on tegu seaduserikkumisega või mitte. Eetikakoodeksi eiramine võib olla Riigikogu liikmete ja teiste kõrgete riigiametnike distsiplinaarvastutuse aluseks, samas ka ametist vabastamise aluseks.
1.2. Kõrgemad ametnikud peavad oma käitumisega olema eeskujuks kõigile teistele, nende eksimused väärivad rangemat hukkamõistu.
1.3. Riigikogu liige ja teised kõrged riigiametnikud teevad oma tööd kohusetundlikult, nad on õiglased ja usaldusväärsed. Nad ei valeta ega moonuta tõsiasju.
1.4. Riigikogu liikmed ja teised kõrgemad riigiametnikud on ametialases suhtlustes viisakad. Nad kasutavad teiste asutuste ja organisatsioonide esindajatega ning Eesti riigi kodanikega suheldes lugupidavat-vormi.
1.5. Riigikogu liikmed ja teised kõrged riigiametnikud käituvad korralikult igal ajal ja igas olukorras. Nende välimus on korrektne nii tööl, kui ka vabal ajal. Eksimused ametialases tegevuses ja vääritu käitumine eraelus võivad kahtluse alla seada kogu Eesti riigi usaldusväärsuse.
1.6. Riigikogu liige või mõni teine kõrge riigiametnik ei soosi mingil moel kodanike petmist ja- vihkamist. Ta ei kasuta ebamoraalse subkultuuri slängi, ega kaaskodanikke halvustavaid väljendeid.
1.7. Riigikogu liige või mõni teine kõrgem riigiametnik jagab ühiseid väärtusi teiste riigiasutustega. Riigikogu liikmeks või mõneks teiseks kõrgemaks riigiametnikuks ei võeta inimest, kes on pidanud lahkuma teisest avaliku võimu asutusest oma eksimuse tõttu.
1.8 Riigikogu liige ei ratifitseeri Põhiseaduse vastaseid välislepinguid. Sealhulgas ka, 18.2.14, Venemaal allkirjastatud Eesti-Vene piirilepingut, kui see on Eesti Vabariigi kodanikele kahjulikult sõnastatud ja annab Venemaale õiguse seada EV-le omapoolseid tingimusi.
2. Suhtlemine kaaskodanikega
2.1. Kaaskodanikega suheldakse ainult lugupidavas vormis. Riigikogu liige ja teine kõrgem riigiametnik hoidub igasugusest tegevusest, mis võib seada kahtluse alla tema objektiivsuse oma hallatavate teemade käsitlusel. Ta ei anna kaaskodanikele lubadusi, mille täitmine ei kuulu tema pädevusse.
2.2. Kõiki kaaskodanikke kohtlevad kui ühiskonnaliikmeid, kes on riigile kasulikud, mitte kui tülitekitajaid.
2.3. Nad kohtlevad kaaskodanikke õiguspäraselt ning teevad kõik endast oleneva, et hoida ära nende vaimne väärkohtlemine.
2.4. Nad keelduvad igasugustest kahtlase väärtusega „ämma rahadest“.
2.5. Nad ei kuluta ebaotstarbekalt maksumaksja raha.
2.6. Nad võtavad vastu ainult otsuseid, mis on riigile ja elanikele kasulikud. Nad hoiduvad igasugustest jokk-skeemidest.
3. Suhtlemine alluvatega
3.1. Juht kohtleb alluvaid võrdselt ja õiglaselt. Tehes ettepaneku alluvat edutada, ergutada või karistada, juhindub ta objektiivsetest asjaoludest.
3.2. Juht selgitab oma otsuste tagamaid alluvatele nii, et need mõistavad otsuste mõtet ja sisu.
3.3. Juht suhtub igasse töötajasse nii, et alluv tunneks end täisväärtusliku meeskonnaliikmena.
3.5. Juht ei tee alluvale kunagi märkust kaaskodanike juuresolekul.
3.6. Alluvat, kes on tööülesandeid täites kogenematuse tõttu eksinud, ei naeruvääristata ega häbistata.
3.7. Riigikogu liige või teine kõrgem riigiametnik ei otsusta oma lähisugulase ega -hõimlase tööle võtmist, kui seda töökohta ei täideta avaliku otsinguga.
4. Riigikogu liikme ja teiste kõrgemate riigiametnike majanduslik sõltumatus
4.1. Nad ei tee otsuseid ega toiminguid omakasu eesmärgil. Nad keelduvad teenusest, kingitusest, rahast jms, mis võivad mõjutada nende sõltumatust teenistusülesannete täitmisel või mida võidakse nii käsitada.
4.2. Nad ei võta vastu toetusi oma jokk-skeemi tegevuste jaoks (nt tasuta ruume, koolitust, vahendeid, õppereise, remonttöid jms) "kahtlaselt" eraisikult ega äriühingult. Vastu võib võtta annetusi, mis on mõeldud kaaskodanike hüvanguks.
4.3. Nad ei võta vastu toetusi oma tegevuste jaoks muult juriidiliselt isikult, kui on alust uskuda, et asutuse tegevust toetades on sel kahtlase väärtusega majanduslikke või muid -omakasupüüdlikke huve.
4.4. Nad hoiduvad töötamast teise tööandja juures, kus nad kahjustavad riigiameti mainet.
4.5. Nad hoiduvad tegudest, mis kahjustavad nende tööandjat – riiki (maksupettused, ebaseaduslik töötamine jt).
5. Suhtlemine avalikkuse ja meediaga
5.1. Riigikogu liige või mõni teine kõrgem riigiametnik hoidub ebasündsast internetisuhtlusest. Vältimaks riigi ja ametniku enda maine kahjustamist, ei avalda ka internetis sündsusetuid fotosid ega tekste.
5.2.. Nad ei kirjuta internetiportaalidesse solvavaid, anonüümseid ega ebakorrektseid kommentaare.
5.3. Nad ei osale saadetes, ei kirjuta artikleid jms, mis on ebaväärikad, halvustavad, ebamoraalse sisuga, käsitlevad tõsiseid sotsiaalseid teemasid naeruvääristavas vormis ning on vastuolus riigiameti eesmärkidega ja väärtustega, mida nende hallatav asutus esindab.
6. Käitumine vabal ajal
6.1. Nad ei tarbi narkootilisi aineid.
6.2. Nad ei kasuta prostituuditeenust.
6.3. Nad hoiduvad mõõdutundetust alkoholitarvitamisest, mis muudab tema käitumise ebaväärikaks ja kaasinimesi häirivaks.
6.4. Nad väldivad teadlikult igasuguseid kahtlaseid "ämma rahasid"
6.5 Nad ei kuluta maksumaksja raha oma eralõbuks.
Tervitustega,
Eesti Vabariigi kodanik
Mikk Paris
Kindlasti tekib mõnel trotslikul inimesel küsimusi, et miks kordan oma vana kirjatükki? Põhjusi ei ole vaja ka kaugelt otsida. Antud kirjutise aluseks on võetud ühe teise riigiteenistuse käitumiskoodeks, mille autorid on kõrgemad riigiametnikud Justiitsministeeriumist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar