Ülisalajane!

Täna sai uuritud järjekordselt ülisalajast informatsiooni alkoholi kohta. Seekord tulevad osalised andmed J. Saarma raamatust "Aju ja alkohol".
See 1987. aastal väljaantud raamat kajastab suurepäraselt alkoholi mõju inimorganismile ja -peaaju töö efektiivsusele. Poleks kunagi uskunud, et joobesümptoomide raskust mõjutavad sellised jõud nagu näiteks:
1. Ravimid
2. Vanus
3. Sugu
4. Alkoholi konsentratsioon veres ja peaajus
5. Kesknärvisüsteemi tüüp
6. Kesknärvisüsteemi seisund
7. Tervislik seisund
Seda loetelu vaadates saab põnevusega jälgida, kuidas alkoholi tarbimine (eriti suurtes kogustes) mõjutab meie elu. Vahest suudab see hundijala vesi inimeste käitumist nii palju muuta, et rahulikust ning vagurast lambakesest kasvab välja möirgav lõvi.
Mis siin pattu salata ka alkoholi tarbimisel peab soovõrdsusvolinik näppu viibutama, kuna salajaste andmete valguses on naiste peaaju alkoholi suhtes tundlikum, kui meeste oma. Mis teha, kui ellu on juba  loodud kaks füsioloogiliselt täiesti erinevat inimtüüpi. Paraku loodusseaduse vastu rohtu pole. 
Alkoholijoobele on omistatud ka erinevad variatsioonid:
1. Eufooriline joove. Seda joobeastet iseloomustab lõbusus, soov  sulanduda seltskonda jms tegevused.
2. Düsfooriline joove. Staadium, kus joobnul tekib tugev tung muutuda pahuraks, ironiseerivaks, kergesti ärrituvaks. Samas tõuseb inimesel mõte teisi halvustada, olla ümbritseva suhtes rahulolematu jne.
3. Eksplosiivne joove. Antud astmes inimene erutub kergesti ning sisemine lõvi kohe sunnib enda eksponeerimist (tekivad raevuhood).
4. Paranoiline joove. Olek, kus kraadidega vett kurku kulistanud inimene hakkab end ümbritsevaid kaaslasi kahtlustama, neid kartma jne. Ühesõnaga sisemine lõvi muutub väikeseks värisevaks lamba tallekeseks. Paraku pole see naljaasi. Eriti, kui joomakaaslased ei ole kõige parema taustaga. Siinkohal on hea soovitus: "Tuleb valida, kellega pidutseda!"
5. Hüsteroidne joove. Siinkohal üritab, muidu viks ja viisakas kodanik mängida superman'i. Mõned promillid alkoholi ja "IT gurust" saabki "sillal roniv ämblikmees". 
6. Depresiivne joove. See joobeseisund on vast kõige hullem staadium. Siinkohal võib inimene ennast juba teadlikult hakata vigastama või üritama endalt elu võtta. Teisisõnu alkoholist leevendust otsiv depressioonist  vaevatud inimene süvendab oma depressiooni veelgi.

7. Patoloogiline joove. Antud reaktsioon alkoholimürgitusele on väga harva esinev. Aga sellise sümptomiga joove tekitab juba psüühikahäireid. Inimesel halveneb analüüsivõime teda ümbritsevale keskkonnale, võib tekkida paanikahoogusid jne.

Oma ülitundliku teema lõpetuseks võin väita, et vähem alkoholi loob parema elukvaliteedi.