Sai üks päev saadetud Peaministri Büroole ja Riigikogu uuele koosseisule mõned ettepanekud. Nagu allpool vastusest on näha, kiidab Peaministri Büroo Taavi Rõivast taevani. Mis pole ka mingi uudis. Asja point on selles, et Peaministri Büroo kiidab kodaniku ettepanekuid, kes sai Riigikogu valimistel ainult 23 häält, samas töötab see kodanik ka lihttöölisena. Paraku ma ei nõustu kõigi nende seisukohtadega. Aga kiri iseenesest selline:
Lugupeetud Mikk Paris
Tänan Teid peaministrile saadetud ettepanekute eest!
Olen Teiega nõus, et otsustes tuleks hoiduda õigusnormidega ülereguleerimisest ja järjest rohkem tuleks vähendada ametkondlikku bürokraatiat. Selleks on Taavi Rõivase juhitavas valitsuses tekitatud riigihaldusministri ametikoht, kes nende teemadega nüüd juba igapäevaselt tegeleb. Riigihaldusministri peamisteks ülesanneteks ongi riigiteenuste konsolideerimine, riigireform ning riigile kuuluva vara omanikupoliitika.
Oma pöördumises teete ka ettepaneku vähendada erakondade rahastamist. Erakondade rahastamine on oma ideelt suunatud sellele, et vältida erakondade sõltuvusse sattumist rahastajatest, tagada erakondade selge, läbipaistev ja ühtsetel alustel rahastamine. Praktiliselt kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides on parteide rahastamise üheks allikaks riik.
Samuti toote oma pöördumises välja erakondade ebaausa rahastamise riigieelarvest. Informeerin, et eelmine Riigikogu koosseis on teinud erakonnaseaduses Riigikogust välja jäänud erakondade rahastamises mitmeid olulisi muudatusi. Näiteks, tõusis alates Riigikogu XIII koosseisu volituste algusest Riigikogust välja jäänud erakondade riigieelarveline toetus vastavalt häälte protsendile:
- vähemalt 2% kuid alla 3% häältest, saab riigieelarvest eraldist 30 000 eurot aastas;
- vähemalt 3% kuid alla 4% häältest, saab riigieelarvest eraldist 60 000 eurot aastas;
- vähemalt 4% kuid alla 5% häältest, saab riigieelarvest eraldist 100 000 eurot aastas.
Lihtsalt võrdluseks, et varasemalt said erakonnad, kes ei ületanud valimiskünnist, aga said vähemalt:
- 1 % häältest, riigieelarvest 9 587 eurot aastas;
- vähemalt 4% häältest, riigieelarvest 15 978 eurot aastas.
Loodetavasti saate ülejäänud ettepanekutele vastused Riigikogust, kus neid menetletakse.
Tänan Teid peaministrile saadetud ettepanekute eest!
Olen Teiega nõus, et otsustes tuleks hoiduda õigusnormidega ülereguleerimisest ja järjest rohkem tuleks vähendada ametkondlikku bürokraatiat. Selleks on Taavi Rõivase juhitavas valitsuses tekitatud riigihaldusministri ametikoht, kes nende teemadega nüüd juba igapäevaselt tegeleb. Riigihaldusministri peamisteks ülesanneteks ongi riigiteenuste konsolideerimine, riigireform ning riigile kuuluva vara omanikupoliitika.
Oma pöördumises teete ka ettepaneku vähendada erakondade rahastamist. Erakondade rahastamine on oma ideelt suunatud sellele, et vältida erakondade sõltuvusse sattumist rahastajatest, tagada erakondade selge, läbipaistev ja ühtsetel alustel rahastamine. Praktiliselt kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides on parteide rahastamise üheks allikaks riik.
Samuti toote oma pöördumises välja erakondade ebaausa rahastamise riigieelarvest. Informeerin, et eelmine Riigikogu koosseis on teinud erakonnaseaduses Riigikogust välja jäänud erakondade rahastamises mitmeid olulisi muudatusi. Näiteks, tõusis alates Riigikogu XIII koosseisu volituste algusest Riigikogust välja jäänud erakondade riigieelarveline toetus vastavalt häälte protsendile:
- vähemalt 2% kuid alla 3% häältest, saab riigieelarvest eraldist 30 000 eurot aastas;
- vähemalt 3% kuid alla 4% häältest, saab riigieelarvest eraldist 60 000 eurot aastas;
- vähemalt 4% kuid alla 5% häältest, saab riigieelarvest eraldist 100 000 eurot aastas.
Lihtsalt võrdluseks, et varasemalt said erakonnad, kes ei ületanud valimiskünnist, aga said vähemalt:
- 1 % häältest, riigieelarvest 9 587 eurot aastas;
- vähemalt 4% häältest, riigieelarvest 15 978 eurot aastas.
Loodetavasti saate ülejäänud ettepanekutele vastused Riigikogust, kus neid menetletakse.
| Mõtestan siis lahti, et mida mina mõtlen seadustega üle reguleerimise teema all. Näiteks võtame Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus1 ´e. Alles hiljuti oli juttu, et valitsusel on plaan tõsta mootorkütuse aktsiisi. Seega valitsusel oli plaan suurendada antud seaduse paragrahv 66 lg1- lg7 olevaid aktsiisimäärasid. Teiseks näiteks osasid paragrahve ATS´is. Kus riigiametnikel on liiga palju kohustusi, mis kitsendavad kohati osade riigiametnike normaalse elu-olu toimimist (selleks olemas omad kogemused) jne. Samas on täitsa tarbetu seadus: Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seadus.
Mis siin salata ka Riigikogu liikme staatuse seaduses on üle reguleeritud ka Riigikogu liikmete ametehüvede protsendimäärad.
JNE...........
| |||
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar