Kuna minul puudub hinnang antud kirjale, siis küsingi, et kas see on tõde või mitte?
Aga kirjatükk iseenesest selline:
Vabariigi Valitsuse eesmärgiks on tagada Eesti riigi julgeolek, inimeste jõukuse kasv ja toimetulek. Selleks on valitsusel kavas langetada tööjõumakse, tõsta lastetoetusi ja hoida kaitsekulud vähemalt 2% tasemel SKT-st.Lisaks eraldab Vabariigi Valitsus järgmisel aastal 20 miljonit eurot idapiiri väljaehitamiseks. Need on vaid mõned näited valitsuse plaanidest.
Majanduskasvule on positiivse mõjuga, kui nihutada maksukoormust tööjõu maksustamiselt ja inimeste sissetulekute maksustamiselt kahjuliku tarbimise ning saastamise maksustamisele. Sellepärast on valitsus näinud ette täiendava alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusu ning kütuseaktsiisi tõusu. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi kiiremas tempos tõstmine võimaldab jätta ära kütuseaktsiisi tõusu 2019. aastal.
Arusaadavalt tekitab igasugune hinnatõus pahameelt ja küsimusi. Rahandusministeeriumi analüüsi järgi kallineb kütuseaktsiisi tõusu arvelt kütuseliiter vähem kui 5 senti aastas. Aktsiisitõusu otsene mõju inflatsioonile on Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt 2016. aastal 0,26%, mis pole arvatavasti nii suur hinnatõus, mis külasid välja suretaks.
Nagu oma kirjas viitate, oli majutusasutuste käibemaksu erisuse kaotamine tõesti ka koalitsiooniläbirääkimiste laual. Peale täiendavat analüüsi lepiti Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel kokku, et seda erisust täielikult ei kaotata, vaid tõstetakse 5 protsendipunkti võrra 9%-lt 14%-le alates 2017. aastast. Siseturismi aktiveerimiseks otsustati, et lisaks olemasolevatele vahenditele Ettevõtte Arendamise Sihtasutuses, leitakse täiendavalt 6 miljonit eurot kolme aasta jooksul maaturismi arendamiseks. Ettevõtlusminister koostöös riigihaldusministriga töötavad välja võimalused, kuidas saaks seda sektorit kõige paremini arendada.
Väide, et Vabariigi Valitsus ei maksusta Eestis resideeruvaid välispankade väljamakstavaid kasumeid, ei vasta tõele. Neile kehtivad täpselt samasugused reeglid, kui meie ettevõtetele ja nad peavad väljamakstud dividendidelt maksma tulumaksu. Mulle teadaolevalt on suuremad pangad seda ka teinud.
Näiteks, aprilli lõpus tuli teade, kui Swedbank maksis möödunud aasta eest 72 miljonit eurot makse.
Teine näide on Danske Bank’ist, kus möödunud aastal tasuti riigile 8,1 miljonit eurot tulumaksu.
www.aripaev.ee/uudised/2014/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar